Uus perekonnaseadus – kas õnnistus või põnts?
14.06.2010 Sirje Rattus
«Enam ei ole nii, et mina üksi otsustan, kas mu laps läheb teise riiki elama või õppima,» märgib Tallinna perekonnaseisuameti juht Karin Kask, kelle sõnul võib uus perekonnaseadus lisada tülisid lapse hooldusõiguse pärast.
1. juulist rakenduv uus perekonnaseadus toob endaga kaasa mitmeid ebamugavusi nii kodanikele kui ka perekonnaseisuosakondade ametnikele, samuti lisandub tohutult paberitööd.
«Kui seni algas lapse sünni registreerimine perekonnaseisuosakonnas suusõnalise avalduse esitamisega, tegi selle siis ema, isa või vahel vanavanem, siis nüüd peab registreerimiseks esitama kirjaliku avalduse,» selgitab Tallinna perekonnaseisuameti juhataja Karin Kask. Selle avalduse täidab ametnik inimese ütluse järgi arvutis, aga on ka võimalus, et inimene täidab vormi kodus ära ja viib paberkandjal perekonnaseisuametisse.
«Alguses oli mõeldudki, et inimene hakkab ise täitma, aga arvasime, et see võib kujuneda väga tülikaks, kuna avaldus on kolm lehekülge pikk. Ja kui pere tuleb väikese titaga siia, siis kust need lauad-toolid võtta, kust see aeg võtta,» räägib Kask. «Tegime siis ettepaneku, et surma ja sünni puhul võiks inimene kohale tulla, avalduse aga täidab tema ütluste järgi ametnik. Osa andmeid tuleb automaatselt rahavastikuregistri programmist ja osa on ütluspõhised. Siis prindime avalduse välja ja avaldaja allkirjastab selle.»
Kohe selge, kellele jääb lapse hooldusõigus
Nüüdsest kehtib ka kord, et kui pere läheb sündi registreerima, märgitakse avalduses ära lapse hooldusõigus. Seniajani pole hooldusõigust kui sellist üldse märgitud. Kui lapsevanemad on abielus, saavad lapse hooldusõiguse automaatselt mõlemad. Kui tegemist on vabaabielulise vms kooseluga ja toimub lapse isast omaksvõtt ehk põlvnemine, peab paar perekonnaseisuasutuses otsustama, kas hooldusõigus jääb mõlemale või ainult emale või isale.
«Tulenevalt sellest, et lapse sünniga koos hakatakse hooldusõigust määrama, on oluline, et lapse sünni registreerivad alati mõlemad vanemad. Välja arvatud abielu puhul,» märgib Kask.
Mõlemad peavad eesnimega nõustuma
Kuid abielu puhul lisandub uue seadusega selline nüanss, et kui lapse sündi tuleb registreerima vaid üks vanem, siis peab olema tal kaasas teise poole kirjalik nõusolek lapse eesnimevaliku kohta. «Vaidlusi on olnud palju ja selles küsimuses on isegi perekonnaseisuameti vastu kohtusse pöördutud,» räägib Kask. «Seda nüanssi tasub teada, sest kui vanem tuleb üksi siia ja tal seda kirjalikku nõusolekut ei ole, siis me ei saa lapsele nime anda ja peame ta tagasi saatma. Aga teeninduse seisukohalt on see ju ebamugav nii saatjale kui ka saadetavale.»
Lapse sünni registreerimine, hooldusõiguse määramine ja nimepanek on üks toiming.
Hiljem otsustab
hooldusõiguse kohus
Üksikema puhul jääb hooldusõigus ainult emale. Kui alguses registreerib ema lapse sünni üksikemana, aga hiljem tehakse perekonnaseisuosakonnas põlvnemine ehk isast omaksvõtt, siis selle toimingu käigus on võimalik otsustada, kellele hooldusõigus jääb – kas edaspidigi üksi emale või saavad ema ja isa ühise hooldusõiguse. Kõik ülejäänud juhud otsustatakse hooldusõigus kohtus.
«Kui näiteks hooldusõigusest tahetakse hiljem loobuda, siis on see juba kohtutoiming,» selgitab Kask. «Paar ei pruugi abielus olla, aga läheb lahku. Kui naine ei taha, et mehele jääb hooldusõigus, siis teeb vastava otsuse kohus, mitte perekonnaseisuosakond.»
Nö papist isasid enam ei ole
Kui üksikema registreerib lapse sündi, siis uue seaduse kohaselt jääb isa koht tühjaks. Eelmise perekonnaseaduse alusel oli võimalik, et ema ütles lapse isa eesnime ja sellele isa eesnimele liideti ema perekonnanimi – tekkis inimene, keda pole kunagi olemas olnud. «Meie nimetasime seda papist isaks,» ütleb Kask. «Siis oli seisukoht selline, et laps ei tunnetaks, et tal on isa andmed katmata; lapse huvist lähtuvalt see võimalus välja käidi, ja aeg-ajalt ka kasutati. Uues perekonnaseaduses võeti see võimalus ära. Kui isa ei ole, siis on isa andmete koht tühi. Aga kuna 1. juulist enam sünnitunnistust kui dokumenti ei väljastata, siis see tühi koht häirib last vast vähem.»
Tunnetuslikud
väärtused üle parda
Kuigi ideaalis ei peaks inimestel enam paberil sünnitõendit vaja minema, on seda võimalik siiski saada, kui vajadus peaks tekkima. Sünniteade prinditakse välja perekonnaseisuametis, see on tavalisel A4 paberilehel faktiline kinnitus kõige elementaarsemate andmetega, nagu vanal sünnitunnistuselgi. «Tal ei ole neid ilusaid kaasi ega seda tunnetuslikku väärtust, sellest on kahju,» nendib Kask. «Nüüd tulevad kõik need, kes juunis sünnitavad, kribin-krabin meile sündi registreerima, et sünnitunnistust saada. Meil on isegi paar sellist juhust olnud, kus inimesed tulevad arhiivi ja tahavad sünnitunnistust. Küsime, millal laps sündis. Ei olegi veel sündinud, aga tahaks blanketti saada, et ise tulevikus sündi märkida. Sellist asja paraku ei saa olla.»
Sünnitõendit polegi vaja?
Ka selleks, et paberkujul sünnitõendit saada, peab taas kord perekonnaseisuametist läbi astuma. Seadus on kehtestanud, et vanemad saavad 14 päeva jooksul alates avalduse esitamisest sünnitõendi tasuta, aga hiljem läheb see tasuliseks – tuleb maksta 50 krooni riigilõivu. «Ma ei oska öelda, mis puhul võiks inimesel seda tõendit paberkandjal vaja minna,» arutleb Kask. «Ideaalis on nii, et asutused hakkavad omavahel suhtlema, rahvastikuregistri andmebaasi peab olema juurdepääs kõigil neil asutustel ja ametnikel, kes seda vajavad oma töös inimese elu korraldamiseks. Nii et teoreetiliselt ei tohiks tal seda paberit üldse vaja minna, aga ma kardan, et praktikas pole kõik meie asutused veel selleks valmis.»
Registreerimiseks
kulub päevi
Seni registreeriti lapse sünd nö ootetööna, nüüd aga tehakse seda avalduse esitamisest seitsme päeva jooksul. Seda seitset päeva ei tohi ajada segi kuu ajaga, mis on ette nähtud lapse sünni registreerimiseks pärast sündi. «Kuu aega sünni registreerimiseks jääb endiselt edasi. Aga kui avaldus on juba täidetud, on ametnikul seitse päeva aega selle menetlemiseks,» selgitab Kask. «Ja me kindlasti hakkame seda aega alguses kasutama. Sellepärast, et tarkvara on meile võõras ja ta on ka veel toores. See tähendab, et eksida ei tohi, kuna tegemist on väga oluliste dokumentidega, sest need on seotud pärimisõigusega ja nendega kaasnevad igasugused rahad ja varad.»
Alaealine ema
mingu kohtusse
Kõige keerulisemaks teeb uus seadus aga alaealiste või piiratud teovõimega lapsevanemate elu. «Kui nüüd alaealine tuleb meile, laps süles, siis saadame ta tagasi, sest alaealisel ei ole enam õigust oma lapse sündi registreerida ega talle hooldusõigust määrata,» räägib Kask. «Et seda teha, peab ema tulema oma esindajatega (vanematega), või minema kohtusse oma teovõimet laiendama ja siis tulema perekonnaseisuametisse kohtumäärusega, mis tõendab tema teovõime laiendamist.»
Ei piisa sellestki, et lapse isa on täisealine – alaealine ema peab ikkagi kohtusse minema.
«Selle info, et tal on enne lapse sünni registreerimist tarvis kohtus oma teovõimet laiendada, peaks noor naine saama juba naistenõuandlas. Meil on praegu ebaselge, kas tulevane ema saab selle taotluse esitada juba raseduse ajal, et kui ta tuleb lapse sündi registreerima, on tal teovõime laiendamise määrus olemas,» on Kask nõutu. «Alaealisel emal on niigi probleeme nii palju, meil on raske talle öelda, et minge kohtusse. Oleme kohtute käest küsinud, kas on mingisugune eraldi kiirem menetlus või mingi süsteem, mis lihtsustab menetlust, aga ei ole.»
Sünni registreerimine võib venida
Lapse sünni registreerimisaeg võib sellevõrra pikemaks venida, kuid seda ohtu Kase sõnul siiski ilmselt ei ole, et sünd üldse registreerimata jääb. Kui sünd pole registreeritud, ei saa ema lapsele haigekassakindlustust ega toetusi.
Kase sõnul puudutab see probleem üsna paljusid. «Kuigi öeldakse, et sünnitajate keskmine vanus Eestis on oluliselt kasvanud, ei tähenda see, et alaealiste sünnituste arv oleks vähenenud, nende osakaal kõigist sünnitajatest on umbes 8%. Sünnitaja keskmine vanus suureneb selle arvelt, et naised on hakanud sünnitama ka üle 40-aastaselt.»
Ka alaealiste puhul kehtib nõue, et sünd tuleb registreerida kuu ajaga, mis tähendab, et ta peab kõik toimingud suutma ära teha küllaltki lühikese aja. «Enamasti on need alaealised pärit sellistest peredest, kus vanemate toetus on nõrk või olematu. Nii et see on ikkagi keeruline ja murettekitav olukord,» leiab Kask.
Alaealine või piiratud teovõimega isa ei saa ise isadust omaks võtta, tal peab olema kaasas seaduslik esindaja – vanemad, eestkostja või eestkostja asutus.
Samuti tuleb alaealiste abiellumise puhul enne abielu sõlmimist oma teovõimet kohtus laiendada. «Ja ma ei tea praegu, kas teovõimet saab laiendada korraga abielu kohta ja sünni kohta, et ta ei peaks peaks mitu korda kohtusse pöörduma,» märgib Kask.
Mõlemad vanemad peavad kooli valima
Tulenevalt hooldusõiguse sisseviimisest uues seaduses peavad mõlemad vanemad andma koos nõusoleku lapse nimevalikule ja hiljem näiteks ka koolivalikule. «Enam ei ole nii, et ma üksi otsustan, kas mu laps läheb teise riiki elama või õppima,» räägib Kask. «Kas see on lapse jaoks hea või halb, ei saa üheselt öelda, kõik oleneb sellest, millised on vanemate suhted. Võib juhtuda, et kui suhted on kehvad, siis hakatakse nende õiguste kaudu kätte maksma. Eks praegugi on lapsed tihti kättemaksuvahendiks, aga nüüd on lisandunud veel üks moodus.»
Seaduse põhimõtted laienevad ka juba sündinud lastele. «Kõigil, kes on abielus ja kellel on juba lapsed olemas, on mõlemal olemas ka hooldusõigus,» selgitab Kask. «Nii et kui järgmisel aastal paneb pere last kooli, siis peavad mõlemad vanemad andma koolivalikul oma nõusoleku.»
Abielludes
sünnitunnistus kaasa!
Abielu sõlmimisel on uueks nõudmiseks see, et nüüd peavad abiellujad perekonnaseisuametisse kaasa võtma ka oma sünnidokumendi. «Need, kellel on sünd registris, seda tegema ei pea, aga teiste riikide kodanikud ja vanemad inimesed, kellel on sünd sisestamata, neilt me nõuame seda dokumenti,» selgitab Kask. «Kuna inimene ise seda teada ei saa, kas ta sünd on registris kirjas või mitte, soovitame igaks juhuks sünnitunnistuse kaasa võtta.»
Kui seni oli illegaalidel siin soovi korral võimalus abielluda, siis nüüd on abiellumiseks vajalik tõend, mis kinnitab siinviibimise seaduslikkust. Lisaks – kui välisriigi kodanik soovib sõlmida abielu Eestis, peab ta tooma tõendi selle kohta, et tal ei ole selles riigis juba kehtivat abielu. «See punkt puudutab päris paljusid, sest teatavasti on Eestis naisi rohkem kui mehi ja Eesti tüdrukule tuleb tihtipeale peigmees teisest riigist, vahel ka teistpidi, kuid enamasti siiski just sedapidi,» räägib Kask.
Jah-sõna on abielu kinnituseks
Vana seaduse järgi sõlmiti abielu sellest hetkest, kui abiellujad kirjutasid abieluaktile alla, uue seaduse kohaselt on abielu sõlmitud hetkest, kui mõlemad on öelnud oma jah-sõna.
Nüüd kirjutavad abiellujad alla mitte abielutunnistusele, vaid protokollile. «Seda protokolli nad endale ei saa, see jääb meie majja ja selle põhjal tehakse abielukanne,» mainib Kask.
Sarnaselt sünnitunnistusega kaob ära ka abielutunnistus, jääb ainult elektrooniline tõend, mida saab samuti lasta endale paberil välja printida.
Väga oluline muudatus on see, et kui abieluavaldus täidetakse, siis valib noorpaar varasuhte. On kolm erinevat varasuhet – ühisvara, lahusvara ja vara juurdekasvu tasaarvestus. Kui valitakse kaks viimast, tuleb perekonnaseisuametnikul täita veel täiendav avaldus, mille ta edastab kinnistusosakonnale koos noorpaari abieluavaldusega. Kui abielu puruneb, on see avaldus varajagamise aluseks.
Matused võivad edasi lükkuda
Avaldus on vaja teha ka surma registreerimise puhul. «Kui enne tuli inimene siia, meditsiiniline surma-avaldus käes, ja soovis surma registreerida, siis piisas suusõnalisest ütlusest. Aga nüüd täidab ametnik jälle kirjaliku avalduse,» räägib Kask. «Esmalt oli mõeldud nii, et inimene, kes tuleb surma registreerima, kirjutab kohapeal ise avalduse, aga me leidsime, et see lihtsalt ei toimi. Inimesed on siin šokis, nad ei ole suutelised avaldust täitma, avalduse esitaja aga peab sellele allkirja andma...»
Surma registreerimise korral on menetlusaeg neli päeva. «Inimesele ei pruugi see sobida,» tunnistab Kask. «Ma ei oska öelda, kas see, et surma ametlik registreerimisaeg nende menetluspäevade võrra pikeneb, võib mõjutada ka matuste edasilükkamist.»
Bürokraatiat tuleb juurde
«Uue korra rakendumine on meile tõsine lisakoormus – esiteks juba selgitamise näol,» nendib Kask. «Kui räägiti, et tuleb uus perekonnaseadus, kõik muutub digitaalseks, siis tegelikult inimese jaoks ei muutu midagi digitaalseks – ta peab ikka kohale tulema, kui sündi registreerib või abieluavaldust kirjutab, sest meil on kohustus anda selgitust varasuhetest ja hooldusõigusest. Aga selgitada ei ole võimalik teisiti, kui tuleb kohale tulla. Nii et sündi ega abielu digitaalselt registreerida ikkagi ei saa. Digitaalset on ainult nii palju, et ametnik annab digiallkirja. Ja dokumentide-paberite maht tegelikult suureneb, sest iga toimingu puhul tuleb nüüd kirjutada lisaks avaldus – seda enne ju ei olnud.»
Perekonnaseisuametis uued vastuvõtuajad
Menetlemisaja pikenemisest tulenevalt lühenevad Tallinna perekonnaseisuameti vastuvõtuajad. «Meil ei lühene mitte tööaeg, vaid vastuvõtuaeg,» rõhutab Kask. «Kui praegu võtame avaldusi vastu igal tööpäeval kella 8.15-17, siis nüüd oleme otsustanud, et kolmapäeval on vastuvõtuaeg 13-17 ning reedel 8.15-13.»
