Tallinn valiti 28. märtsil Euroopa kultuuripealinnaks 2011. Tallinna kultuuripealinna töögrupi juhi, abilinnapea Kaia Jäppineni sõnul on oluline näidata kogu Eesti kultuuri mitmekesisust – mitmekülgset loodust, erinevaid kultuuriehitisi ja erilaadset kultuuritegevust.
Tallinna ja kogu Eesti põhiväärtus on eelkõige kultuuriline, Tallinnas on koondunud 800 aastat Euroopa kultuuri ja arhitektuuri – Tallinn on Eesti tugevaim trump.
Abilinnapea Kaia Jäppinen vastab Pealinna küsimustele.
Mida Tallinn kultuuripealinna tiitliga võidab?
Meie kõige suuremaks ühiseks võiduks tuleb lugeda protsessi käigus kujunenud ühtsemat ja strateegilisemat mõtlemist linna arengust ja eesmärkidest. Esmaseks eesmärgiks on luua keskkonnasäästlik ja inimsõbralik linn, kõikide elanike loomingulist aktiivsust ja algatusvõimet esmatähtsana arvestav linnakeskkond.
Kultuurpealinna nimetus ei ole pelgalt tiitel – see on võimalus ennast maailmale näidata, põhjus end kokku võtta ja midagi paremaks muuta. Tallinlase jaoks tähendab kultuuripealinna tiitel kindlasti seda, et kultuurile ja meie endi, linlaste, kultuursusele pööratakse rohkem tähelepanu, suureneb aktiivse kaasalöömise võimalus, korrastatakse kultuurihooneid ja paraneb linna üldine väljanägemine.
2011. aasta kultuurikalender tuleb põnevam ja rikkalikum kui tänane. Meie traditsioonilised rahvusvahelised festivalid saavad uut hingust, juurde tekib ka palju uut ja põnevat.
Kindlasti annab tiitel Tallinnale ja kogu Eestile suurema rahvusvahelise tuntuse ja tunnustuse, et väike Eesti võiks end tunda suure Euroopa täieõigusliku liikmena.
Milliseid tähtsündmusi on oodata enne kultuuriaastat?
Need on juba alanud – olgu see siis PÖFF, Jazzkaar, Tallinna Koorifestival, teatrifestival Talveöö Unenägu, Hansapäevad; 2008. aastal toimub Manifesta, 2009. aastal Tall Ships Race ja 2010. aastal avatakse Linnateatri uus suur saal.
Milliseid sündmusi on oodata kultuuriaastal?
2011. aasta 2. jaanuaril viib Tallinnast algav kultuurirong «Sõidame Euroopasse» kultuuritule suurematesse Eesti linnadesse. Algavat kultuuri- ja valgusaastat tähistame suurejoonelise Valgusfestivaliga. Projekti «Põhjala valguspärl» raames saavad kogu linn ja selle olulisemad objektid põneva valgustuse.
Kevadel on X Tallinna päev, mis on pühendatud linnadele, kellega Tallinna seob ühine ajalugu. Elujõu saab uus erinevatest muusikažanridest koosnev festival Soul of Tallinn, mis toob Eestisse maailmamuusika parimad autorid ja teosed. Jazzkaar kui pealinna üks kultuurikalendri tipphetki saab meie toel uue hingamise ja muutub veelgi rahvusvahelisemaks.
Esimest korda toimub Tallinna Merefestival, mis ühendab kõiki Eesti ja Läänemere sadamalinnu. Merefestivali raames toimub spordiüritusi, vabaõhukontserte, tantsuõhtuid, ajalooliste laevade näitusi ja palju muud.
Mis võiks olla kultuuriaasta kulminatsiooniks?
Kulminatsioon on kindlasti suvi, mil toimub XI noorte laulu- ja tantsupidu. See on haruldane võimalus Tallinna kokku tuua Eesti linnade ja valdade noored ja laulda nii, et see kajaks vastu kogu Euroopas.
Enne laulu- ja tantsupidu saavad kõik osaleda Euroopa Kultuuride Festivalil, mille raames tutvustatakse erinevate Euroopa riikide kultuuri. Õppida saab ka Eesti laule ja tantse.
Kellega teete üritusi ette valmistades koostööd?
Teeme koostööd nii Eesti kui ka välisriikidega. Tallinn loodab oma tegemistesse kaasata Tartu häid ideid ja realiseerida need koostööprojektidena. Samuti oleme Tartule teinud ettepaneku olla kultuuriaastal üks kuu Eesti kultuuripealinn, mil põhitähelepanu koonduks just Tartule ja Lõuna-Eestile.
Tänaseks oleme koostöömemorandumid sõlminud 18 Eesti omavalitsusüksusega, kellega näeme ühistööd kahes põhisuunas. Esiteks vahendame kõigile huvitatutele üritusi, mida Euroopa kultuuriaastal Tallinna toome. Teiseks loome kõigile omavalitsustele võimaluse Tallinnas oma piirkonna kultuuri tutvustada. Lisaks sellele eraldab Tallinn 10 protsenti linna kultuuripealinna eelarvest ühisprojektidele teiste linnadega.
Koostöös Euroopa linnadega korraldame näiteks Euroopa Kultuuride Festivali, PÖFFi, Jazzkaart, Hansapäevi jm. Et näidata kultuuriaasta sündmusi kogu Euroopale, teeme koostööd rahvusvaheliste meediakanalitega.
Mida ütleksite lõpetuseks?
Tahaksin tänada tallinlasi ja kõiki teisi, kes andsid oma ideede, energia ja aja näol panuse Tallinna visiooni loomisse ja sepistasid Tallinna edu, saamaks Euroopa kultuuripealinnaks.
Tallinn saab seda endale lubada:
Lauluväljaku tervikarendus aasta ringi kasutusel olevaks
kompleksiks
Multifunktsionaalse uue Sakala kultuurikeskuse valmimine
Tallinna Linnateatri uue saali ehitus
Tallinna loomaaia valmisehitamine
Kadrioru pargi ja muuseumikvartali arendus
Pirita kloostrile ajutise katuse paigaldamine
Kirikute renoveerimise projekti «Tallinna kirikurenessanss» jätkamine
Kaheksa linnamüüri torni ja bastionide maa-aluste käikude avamine
Linnamüüri, Ingeri ja Rootsi bastioni, Wismari raveliini ja Peeter Suure merekindluse objektide renoveerimine
Vene kultuurikeskuse, Vene muuseumi ja Vähemusrahvuste maja renoveerimine
Tammsaare muuseumi rekonstrueerimine ja E. Vilde muuseumi puithoone renoveerimine
Kiek in de Köki ja Poska maja renoveerimise ja Lastemuuseumi rajamise algus
Kadrioru linnamuuseumist nüüdisaegse ajaloo-, teadus-ja huvikeskuse kujundamine
