"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
Hädasolijat tuleb aidata (0)
26. aprill 2006

Mullu sügisel küsitles Tartu Ülikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika osakond koos uuringukeskusega Faktum Tallinna Eluasemefondi tellimusel õigusjärgsetele omanikele tagastatud majades elavaid sundüürnikke. Otseintervjuuna läbi viidud küsitlus valmistati ette koos elamumajandusameti töötajatega.

Tallinnas elavad sundüürnikud on suhteliselt eakad ning keskmisest madalama sissetulekuga – seega käib uue eluaseme soetamine neist enamikule üle jõu.

«Munitsipaalelamuehitus on paljude sundüürnike jaoks ainumõeldav lahendus,» ütles abilinnapea Taavi Aas. Kõige enam on sundüürnikke arvel kesklinnas (930) ning kõige vähem Pirital (19). Uuringu kohaselt elab kaks kolmandikku sundüürnike leibkondadest ühe- ja kahetoalistes korterites.

Keskmiselt maksavad sundüürnikud omanikule 18,8 krooni ruutmeetrilt. Sundüürnike hinnangul hoolitseb 43 protsenti omanikest oma maja eest halvasti. Omaniku hoolsusega on täiesti rahul vaid 13 protsenti sundüürnikest.

Umbes 30 protsenti üürnikest on seisnud silmitsi olukorraga, et omanik nõuab korteri vabastamist. Ligi viiendiku vastajate jaoks on eluruumi vabastamise nõue jõus või on vaidlus jõudnud kohtusse.

Hinnanguliselt nõutakse korteri vabastamist umbes 400 Tallinna sundüürnikult.
Eestis tagastati kokku 23 385 korterit, neist ligi pooled – 11 751 korterit – asusid Tallinnas. Tagastatud eluruumidest soovis 1998. aasta seisuga munitsipaalelamispinnale kolida umbes 5000 leibkonda, mullu septembris taotles linnalt elamispinda 2123 sundüürnikku. «Seega ei ole sundüürnike probleem veel kaugeltki lahendatud,» ütles Aas.

«Varasematel aastatel soovisid paljud omanikud üürnike lahkumist ja elamispinna loovutamist, pakkudes vahel korteri vabastamise kompensatsiooni, eriti juhul, kui maja asus kõrge turuväärtusega piirkonnas,» ütles sihtasutuse Tallinna Eluasemefond juhataja Vello Rekkaro. «Praegu pakutakse hüvitist harva ning pakutud summad pole korterite hindu arvestades kuigi suured.»

Keskmine pakutud summa oli 72 529 krooni ja maksimaalne 300 000 krooni. Korteri üürnikule müümise ettepaneku korral lähtuvad omanikud turutingimustest, keskmine soovitud hind oli 527 530 krooni ja maksimaalne kolm miljonit krooni.
95 protsenti küsitletud üürnikest väidab, et neil pole sundüürniku eluasemele lisaks teist elukohta ning 84 protsenti soovib Tallinna elama jääda.

Üürnike seisukoht korteri omandamise või üürimise suhtes on viimase seitsme-kaheksa aastaga järsult muutunud. Kinnisvarahindade kiire tõus ning erastamisväärtpaberite (EVP) kasutamisvõimaluste ja EVP-laenude andmise lõppemine on kustutanud paljude lootuse korteriomanikuks saada.

Veerandi jagu vastanuist ei pretendeeri isegi mitte munitsipaalkorterile, vaid tunneb, et toimetulekuraskuste tõttu on tal õigus sotsiaalkorterile.
Uuringust järeldub, et munitsipaal- ja sotsiaaleluruumide rajamine on vajalik, lahendamaks vähekindlustatud sundüürnike pakilisi eluasemeprobleeme.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.