Meie esinduspark Kadriorg, mis oma taastatava ajaloolise miljööga on kujunemas unikaalseks park-muuseumiks, muutub aasta-aastalt järjest korrastatumaks ning populaarsemaks ajaveetmiskohaks.
Pargi direktor Ain Järve rääkis, et tööd on järjepidevad ning igal suvel rõõmustab park mõne vastrenoveeritud osaga. «Eesmärk on jõuda lähemale tänapäeva Euroopa pargikultuurile.»
Kadrioru pargis kajastuvad kõik pargikunsti ajaloolised kujundusetapid – 1718. aastal rajatud regulaarsete kujundusvõtetega barokkpark, 1896. aastal loodud vabakujunduslik looduslikku laadi park ning 1930. aastatel rajatud nn rahvapark.
Kadrioru arendamine toimub pikaajalise, kuni 2018. aastani ulatuva perspektiivplaani alusel, mis omakorda põhineb aastatel 1972–1975 Tallinna botaanikaaia tehtud uuringute lõpparuandel.
Pargis on aastatel 2002–2006 ära tehtud terve hulk mahukaid töid, mis on omaaegset poolmetsistunud Kadriorgu tundmatuseni muutnud. Esimesena taastati baroksete parteritega kujundatud Lilleaed, mille kujundus vastab nüüd 18. sajandi alguse pargikunsti kujundusvõtetele.
Järgmisel, 2003. aastal taastati Lilleaias Miraaži sein ja väike kaskaad, eraldades selle itaaliapärase kujundusvõttega Ülemise aia terrassid üksteisest. Seejärel taastati Apollo väljak, kontsertväljak, roheline teater, rosaarium – nende alade kujundus pärineb 1930. aastatel loodud rahvapargist.
Mullu sai valmis ka nn Katariina trepp, mis ühendab parki ja Lasnamäe nõlvale rajatud Kumu muuseumihoonet. Ühtlasi markeeriti suure kaskaadi asukoht, kus kulmineerus ajaloolise barokse pargi kompositsioon.
Korda sai ka «Russalka» mälestusmärk oma algsel kujul koos ajalooliste laternatega. Täies ulatuses valgustati Tammesalus asuv ringtee ja kirdetiigi ümbrus.
Tänavugi on kavas palju olulisi töid – valmib Katariina trepi juurde rajatav veesilm omaaegse suure kaskaadi asukohas, alale paigutatakse kaheosaline stend, millest üks annab ajaloolise ülevaate pargi sellest piirkonnast, teine on täpseks teejuhiks kogu pargile. Valmimas on Kivisilla kolmnurk, mis taastatakse endise rahvapargi alal 1930. aastate stiilis.
Nüüdisajastatakse Luigetiigi äravoolusüsteem ning algavad tööd tiigi ümbruse ajaloolise miljöö taastamiseks. Weizenbergi tänava poolsesse serva luuakse põõsaslabürint, milleks istutatakse 700 magesõstart.
Augusti sumedate ööde saabudes illumineeritakse Neptunuse purskkaev ning ka Luigetiigi purskkaevud varustatakse neljavärviliste valgusdioodidega.
Kadrioru pargi direktor Ain Järve, kes juhib töid pargis juba 1990. aastast, seisab hea selle eest, et tööd kulgeksid plaanipäraselt.
Tallinn toetab tänavu Kadrioru pargi ehitus- ja renoveerimistöid 11 miljoni krooniga, pargi korrashoiuks on kuus miljonit krooni.
Suvekontserdid Kadrioru pargis
Pühapäeval, 14. mail kell 13 – Emadepäeva kontsert, esinevad Tallinna poistekoor ning Henn Rebane ja Jaak Jürisson
Neljapäeval, 18. mail kell 18 – Esineb Nõmme muusikakooli orkester.
Neljapäeval, 1. juunil kell 18 – Lastekaitsepäeva kontsert, esineb ETV lastekoor
Kolmapäeval, 21. juunil kell 18 – Suve alguse kontsert, esineb ansambel Noorkuu
Neljapäeval, 29. juunil kell 18 – Peetripäeva kontsert, esineb kaitseväe orkester
Neljapäeval, 13. juulil kell 18 – Seitsmevennapäev, kontsert «Seitse trubaduuri»
Laupäeval, 22. juulil kell 15 – Kadrioru 288. sünnipäev. Meero Muusiku etendus «Sünnipäevapidu».
Neljapäeval, 3. augustil kell 18 – Klahvpillide kontsert «Klahvikontsert»Lilleaias
Neljapäeval, 10. augustil
kell 18 – Kitarrimuusika kontsert «Keeltekontsert» Lilleaias.
Neljapäeval, 24. augustil
kell 19 – «Operetigala», XXI Sajandi Orkester, dirigent Erki Pehk, solistid Margit Saulep, Urmas Põldma, Sirje Puura, Väino Puura, Alar Haak
Neljapäeval, 21. septembril kell 18 – «Sügisootus». Kuldseid meloodiaid ja laule
