"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
Kahe Euroopa vahel (0)
10. mai 2006

Algava turismihooaja valguses on huvitav mõtiskleda, mis pildi jätab Tallinn muule maailmale, kes kolme miljoni turisti näol siit igal aastal läbi astub.

Me ise mõtleme endist ühtemoodi, kuid meist mõeldakse ilmselt teistmoodi. Nagu inimestel, on ka linnade minapilt midagi muud kui tuttavate, lähedaste, kaasaegsete tähelepanekud.

Geograafilise virvatulukesena astus Tallinn maailmakaardile tuhatkond aastat tagasi kauges Sitsiilias, eemalt helkiva asustatud punktina. Ajaloolased vaidlesid hiljuti selle üle, kas see on ikka Tallinn, mille tark araablane oma kaardile märkis. Ma ei taha vana vaidlust taas alustada. Osutan vaid, et meil oleks kasulik tunnistada, et tulime ilmale Euroopas.

Kesk-Euroopa kaunimaid linnu ja atraktiivsemaid turismisihtpunkte Budapest näiteks osutab oma linna loomisloos keldi hõimudele, kes Gellérti mäel elutsesid, münte vermisid ja vaenlaste eest redutasid, seda juba kolmandal-neljandal sajandil Kristuse sünnist arvates. Kas nad tulid sinna Budapesti asutama? Kes seda enam küsib?

Tallinn on Budapestist mitu korda väiksem linn, kuid meil oleks võimalik lauda käia ainult kaks korda lühem ajalugu!

Me peame arvestama, et Läänest vaadates eksisteerib maailmas ainult üks tsiviliseeritud piirkond – Lääs ise. Ülejäänu on moodsal ajal «täpselt nagu Bagdad», kus plahvatavad pommid ja tapeldakse. Sinna minek on igal juhul Operation Desert Storm (Kõrbetorm).
Kahtlustan, et isegi nii lähedalt kui Stockholmist Tallinna tulek on ikka veel närvikõdi pakkuv «hüpe üle vee, tundmatusse kohta». Selles mõttes ei ole Eesti veel päriselt Euroopa ega ka päriselt Lääs.

Tallinnast saab 2011. aastaks Euroopa kultuuripealinn. See annab võimaluse rõhutada meie kuulumist Euroopasse, muutuda Läänele lähedasemaks, «vähem Bagdadiks». Me peame end targalt paigutama. Peame arvestama, et meist itta jääb Peterburi, mis oli kunagi üks euroopalikumaid linnu maailmas.

Meie suurim turismiväärtus on vanalinn, üks täiuslikumalt säilinud keskaegseid Euroopa linnu. Vanalinna ühele tiivale kerkib nüüd kõrgete majadega ärikvartal, teisele poole jääb kolkalikult vaikne Põhja-Tallinn, millest aegamööda kujuneb vägagi kena elupiirkond. Mööda mereäärt saab kunagisse suvituspiirkonda Piritale.

Vanalinna ümbritsev kesklinn on küll mitmepalgeline, kuid ei erine teistest linnakeskustest kuigivõrd. Kesklinn on eeskätt hotellide ja kaubamajadega teenindus- ja kauplemispiirkond. Viru keskuseid on aga terve ilm täis!

Et vanalinn on meie tugevaim kaart, peame küsima, mida see pakub: kas keskaegset romantikat kuurortlikus ja hästikorraldatud vormis või tänapäevast safarit, kus turistil tuleb valvas olla, et taskuvargad ja tänavaröövlid teda nahka ei pistaks?

Turvalisus pole oluline ainult turistide seisukohast. Loomulikult peab ka tallinlasel oma kodulinnas turvaline olema.

Linnavalitsus tegeleb tõsiselt Tallinna tutvustamisega konverentsiturismi sihtpaigana. Kui suudame siia töö tähe all asjalike kavatsustega inimesi meelitada ning neile heatasemelist teenust pakkuda, viivad nad maailma sõnumi Tallinnast kui külalislahkest linnast.

Kultuuripealinna staatust peame aga, nagu lubasime, suutma kogu Eestiga jagada. See tähendab, et Tallinna 2011. aasta kultuuriprogramm peab ulatuma ka pealinnast väljapoole. Tuleb teha koostööd teiste omavalitsustega, tuleb aidata neil oma tegemisi Tallinnale osaks langeva kõrgema tähelepanu valguses tutvustada.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.