"Tallinn on vinge koht, sest siin katsetatakse paljusid asju."

Jenni Partanen, Tallinna tehnikaülikooli tulevikulinna professor
Lapsed vajavad hoolt ja tähelepanu (0)
07. juuni 2006

Lastearsti ja Tallinna lastekaitsekomisjoni liikmena olen aastaid kokku puutunud laste erinevate probleemidega. Pool aastat linna tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna abilinnapeana on pilti tunduvalt avardanud.

Tallinnas sünnib järjest rohkem lapsi. Mullu registreeriti 5063 sündi. See seab linnale uusi kohustusi ning kasvatab vajadusi erinevate toetuste ja teenuste järele. Tallinna linnaelanikest moodustavad lapsed praegu 18%, kuid sotsiaaltoetustele määratud 110 miljonist kroonist kulub lastele tervelt 46 miljonit krooni. Toetuste poolest on Tallinn eesrindlik omavalitsus. 5000-kroonine sünni- ja esmakordselt kooli mineva lapse toetus, sünnipäevatoetus, kolmikute sünnitoetus – selliseid pole kõikjal.

Laste tervis tähelepanu all

Kuigi 52% tallinlastest on arstiabiga rahulolematud, nagu nähtus hiljutisest uuringust, on hinnangud laste eriarstiabile palju positiivsemad. Küsitluse järgi oli 96,6% lastevanematest Tallinna Lastehaiglaga rahul. Lastehaigla on tänapäeva nõuetele vastavalt renoveeritud ja pakub patsiendile nii häid olmetingimusi kui kõrgetasemelist ravi, seda kinnitavad ka haigla koostööpartnerid ja väliskülalised.

Haigekassaga sõlmitud leping katab laste arstiabivajaduse rahaliselt piisavalt.

Järjekorrad on tekkinud pigem mõne eriala arstide vähesuse tõttu. Perearstisüsteemist tingitud pediaatrite kadumine on andnud mõningase tagasilöögi, kuid nüüd sõltub perearstide linnapoolne toetus ka laste teenindamisest ja loodetavasti parandab see arstiabi kättesaadavust. Tänu linna kolme miljoni kroonisele rahasüstile on sellest aastast kõik Tallinna lapsed eriarsti visiiditasust vabastatud.

Linnavalitsuse südameasjaks on ka puuetega laste probleemid. Omalaadne Käo keskus on raske puudega lastele ja peredele hädavajalik, sellest suvest hakatakse keskuses ka noortega tegelema.

Suured muutused on ees erivajadustega lastele mõeldud Laagna lasteaed-põhikoolil, mis ootab nii maja täielikku remonti kui ka uut tänapäevast sisu. Asutus peab lisaks koolitusele hakkama võimaldama rehabilitatsiooni. Praegu ei jätku isiklikke abistajaid, kuid just abistajatest lasteaias ja erikoolis sõltub erivajadustega laste edasine integreerumine tavakooli. Lisaeelarve võimaldab nende arvu suurendada.

Perekonna ja kooli roll

Ehkki tasemel arstiabi on päästnud tuhandeid elusid, pannakse tervisele alus perekonnas ning see peaks toimuma juba pere planeerimisel. Tervise väärtustamine, tervislike eluviiside kujundamine, sh õige toitumine saab olulise panuse lapseeas ning vanematel on siin määrav osa.

Ent väga tähtis on ka koolitervishoiu roll. Kooliaeg on periood, kus välised mõjutused võivad anda suuna kogu edasisele elule. Olukord on tõsine. 2003. aastal tehtud 15-aastaste Tallinna kooliõpilaste uuringust selgus, et terviseprobleeme on pooltel lastest, neist ligi 30% puhul oli tegemist tervisthävitava käitumisega (suitsetamine, alkohol, narkootikumid).

Tallinna linn on koolitervishoidu väärtustanud, toetades koolide tervisekabinettide nüüdisajastamist. Tänavu peaks iga Tallinna kool saama oma tervisenõukogu, mis kannab vastutust tervist toetava õpikeskkonna, laste tervisliku seisundi ja ka koolitoidu eest. Seisame kindlalt selle eest, et koolides oleks oma arstid. Koolitervishoiu sisu tuleks enam suunata tervislike eluviiside toetamisele ja haiguste ennetusele.

Riskid ja probleemid

Kõige murettekitavamad on laste ja noorte sõltlusprobleemid. Kavandatavas Laste Vaimse Tervise Keskuses peab lisaks psühhiaatrilisele teenusele ja sõltlusravile saama oluliseks riskilaste abistamine ja ennetustöö.

Tänavu rahastab linn keskuse projekteerimist. Põhilise raha loodame saada Euroopa struktuurifondidelt, kuid paraku on kahe aasta eest tehtud eelmise taotluse poliitilise tagasilükkamise järel ehituse hind kahekordistunud. Madala Läve Keskuse loomist pärsib kahjuks piirkonna inimeste sallimatus. Seetõttu ei ole see asutus saanud alustada tegevust, milleks ta loodi.

Rohkem tuleb pöörata tähelepanu probleemsetele lastele, keda linnas võib hinnanguliselt olla ligi 5000. Tallinnas ei pea ükski laps elama tänaval – kohti on laste- ja turvakodudes piisavalt. Ometi on meil hulkurlapsi, kellel on kodu ja vanemad, kuid kes ei käi koolis ega allu kellelegi. Niisiis ei ole küsimus kodutuses, küll aga kodust võõrdumises. Siin seisab ees tõhusam lastekaitsetöö koos koolide ja peredega.

Reorganiseerimisel on Tallinna Lastekodu. Lapsed peavad pääsema omaaegsetest hiigelhoonetest kodusematesse tingimustesse. Suured lastekodupered jagatakse väikesteks, võimaldamaks elada lastel nn pärisperekonna suuruses kodus.

Lastekaitse laieneb

Oluline suund Tallinna valitsemisprogrammis on lastekaitsetöö. Lastekaitsetöötajate arvu kahekordistamisel peaks järgnevatel aastatel olema ühe lastekaitsetöötaja kohta 1000 last praeguse 2000 asemel. Juba tänavu sai linn juurde 11 lastekaitsetöötajat. Peab jätkuma aega tegeleda lapse ja perega mitte ainult kriise lahendades, vaid neid ennetades. Ka kavandatakse riskilaste nõustamiskeskuste loomist asumitesse, et neil oleks võimalik kiiresti abi saada.

Lastekaitsepäeval, 1. juunil avati Asula tänaval lastega perede nõustamist ja päevategevust korraldav perekeskus. Tähtis on, et lastel oleks tegevust ja vajadusel järelevalvet, sest tegevusetusest ja halbadest mõjudest tekkinud hälvete kõrvaldamisest on palju olulisem nende vältimine.

Tallinna sotsiaalhoolekande arengukavas aastateks 2006-2008 on lastel mahukas osa. Tegutseme selle nimel, et kasvaks laste heaolu, oleks tagatud tervis ja jätkuks tähelepanu ka nendele, kes abi ja suunamist vajavad.

Mullu UNICEFi poolt Tallinnale omistatud lastesõbraliku linna tiitlit tuleb õigustada.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.