“Elus ja maadluses ei tule midagi lihtsalt, tööd peab tegema.”

Epp Mäe, maadleja
Keskkond mõjutab turvalisust (0)
20. juuni 2006

See, et keskkond turvalisust mõjutab, on iseenesest lihtne tõsiasi, millele Inglismaal ja Hollandis lausa riiklikul tasemel tähelepanu pööratakse.

On eriõpetatud arhitekte, kes töötavad politseis, ja on politseinikke, kes on täiendõpet saanud linnakujunduse alal. Seda selleks, et mitte luua niisuguseid maju, rajatisi, parke ja teid, mis soodustavad hälbivat käitumist, nii pisihuligaansust kui ka raskeid kuritegusid. Juba projekti tasandil kaalutakse, kas lahendus on turvaline. Ka vanad rajatised, tänavad, nurgatagused ja pargiservad vaadatakse üle, pildistatakse ning nõutakse omanikult muutusi, mis ala turvalisemaks teeksid.

Mõnikord tuleb midagi tõsisemat ette võtta, üsna sageli saab aga soovitud tulemuse lihtsate vahenditega. Elupiirkonnad või majad, kus on arvesse võetud turvanõudeid ja -soovitusi, saavad vastava märgistuse. Ja sellise piirkonna korterite hinnad on kõrgemad. Niisuguseid kogemusi jagatakse nüüd ka Eestis.

Linnavolikogu korrakaitsekomisjonis rääkisid linna ja elukeskkonna planeerimise abil kuritegude ennetamisest turvafirmade liidu tegevdirektor Veikko Jürisson ning Anu Leps justiitsministeeriumist. Komisjoni koosolekul osalesid ka mõned linnaosades turvalisusega tegelevad halduskogude esindajad. Komisjoni liige Rait Saart tegi ettepaneku, et linnas võiks võtta ühe mikropiirkonna, kus Inglismaa kogemust proovida.
Kristiine linnaosa esindaja Uku Tammaru avaldas seepeale valmisolekut mõnes selle linnaosa piirkonnas asi ära korraldada.

Jürisson tõdes, et turvalise elukeskkonna kujundamine on siiski professionaalne oskus ning soovitas halduskogudel suuremate avaliku ruumi projektide kooskõlastamisele kutsuda politsei esindajad.

Tõdeti, et uue mõttelaadiga harjumiseks kulub linnaplaneerijatel ja korrakaitsjatel aastaid. Linnavolikogu saadikud saavad sellele kaasa aidata just teadmiste levitamise ja väljaõppe korraldamisega. Seda loomulikult koos linnavalitsusega.

Kesklinna politsei ülemkomissar Andres Truss selgitas arenguid tänavakuritegevuses. Pange tähele, head lugejad, intsidentidesse on üha enam sattunud tüdrukud, kes on pärit üsna korralikest peredest. Saadikuid huvitas, kas rohkem spordiväljakuid ja huviringe võiksid niisuguseid rahutuid noori ohjeldada. Ülemkomissar arvas, et teatud määral küll, kuid mitte neid, kes näiteks Viru keskuses «hängivad ja tšillivad».

Hoopis olulisem on, et need noored ja nende võimalik hälbiv käitumine oleks korrakaitsjate kontrolli all. Tallinnas on aga puudu ligi 400 politseinikku ja puudujääk kipub veelgi suurenema. Seega, kui ei leita lahendust põhjustele, miks politseinikud hülgavad oma ameti, on raske ka tänavakuritegevuse vähenemist loota.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.