"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud.

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
Perekonnaseisuamet tähistas juubelit (0)
20. juuni 2006

Tallinna perekonnaseisuamet tähistas 20. juunil 80. sünnipäeva. Perekonnaseisuameti sünni aluseks peetakse 1. juulil 1926. aastal Eesti Vabariigis kehtima hakanud perekonnaseadust.

Kuni selle ajani ei olnud perekonnaseisu muudatuste registreerimise ühtset korda.

Muudatusi registreerisid peamiselt usuühingute vaimulikud, neljas omavalitsuses – Tallinnas, Tartus, Narvas ja Valgas – oli siiski ka kodanlik registreerimine. Perekonnaseaduse kehtestamise järel said vastavad omavalitsuse töötajad ja usuühingute vaimulikud kohtu- ja sideministeeriumis registreeritud perekonnaseisuametnikeks.

Vastloodud perekonnaseisuamet alustas tegevust Raekoja platsil asunud, 1944. aasta märtsipommitamisel hävinud endises vaekojahoones. Ameti etteotsa sai Wladimir Smetanin, kellel on olnud selles ametis 12 järeltulijat. Ameti asutamise ajal
1926. aastal elas Tallinnas 126 557 inimest.

Perekonnaseisuameti praeguse juhataja Karin Kase sõnul on möödunud 80 aasta jooksul olnud suuri muudatusi, erinevaid seadusi, erinevaid ühiskondlikke formatsioone, reforme. «Tänu ameti käsutuses olevale, 1,5 miljoni ühikuga hästi säilinud dokumendiarhiivile on võimalik inimsaatusi taastada, leida kontakte ja omandeid,» sõnas Kask.

Perekonnaseisuameti imidžiga seondub tavaliselt pulmamarss, abielu sõlmimine on asutusele andnud Õnnepalee nimegi. Ometi moodustab töö abieludega Tallinna perekonnaseisuameti tegevusest praegu vaid 20%.

Alates 2001. aastast kuulub perekonnaseisuameti koosseisu rahvastikuregistri büroo, mis koordineerib linnaosade rahvastikuregistri osakondade tööd. Rahvastikuregistri büroo esmaülesanne on teadvustada inimestele elukoha määratlemise vajalikkust ja muuta see toiming linnakodaniku jaoks võimalikult mugavaks.

Praegune elektrooniline rahvastikuregister, mida iga päev täiendatakse, erineb eelmise vabariigi perekirjadest üksnes väljanägemise ja tehnilise lahenduse poolest.

Tallinna perekonnaseisualaste toimingute eripära seisneb selles, et siin teevad neid ka välisriigi kodanikud. See aga esitab Tallinna perekonnaseisuametnikele väga suured nõudmised teadmiste, oskuste ja kogemuste osas, et tagada toimingute õiguslikult täpne ja korrektne tulemus.

«Perekonnaseisuametnike töö on väga vastutusrikas,» ütles Kask. «Kokkupuude isiklike ja perekondlike probleemidega nõuab ametnikult tihtipeale erilist taktitunnet ja diskreetsust.»

Sünnipäevapeol said pidulikul vastuvõtul kokku kolleegid ja koostööpartnerid erinevatest asutustest, tänati endiseid ja praeguseid tublimaid töötajaid, esitleti raamatut «Tallinna perekonnaseisuamet 1926–2006», vaadati ülevaatlikku slaidiprogrammi, toimus kontsert.
Tallinna perekonnaseisuamet registreeris 2005. aastal 5031 sündi ja 4998 surmajuhtumit, abielusid registreeriti 2591 (lisaks sellele registreeriti Tallinna kirikutes
161 abielu), lahutusi vormistati 1245, nimemuutmisi oli kokku 185. 2005. aastal oli Tallinnas loomulik iive taasiseseisvumisperioodi jooksul esimest korda positiivne ja see kestab ka tänavu.

Tallinna perekonnaseisuameti töö moodustab ligi 40% kogu riigi perekonnaseisualastest toimingutest.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.