“Elus ja maadluses ei tule midagi lihtsalt, tööd peab tegema.”

Epp Mäe, maadleja
Munitsipaalelamute ehitus jätkub (0)
16. august 2006

Homme, 17. augustil toimub Iru munitsipaalmajade pidulik avamine. Hooldekodu teel valminud neli uut elamut kokku 224 korteriga leevendavad oluliselt Tallinna sundüürnike elamispinnaprobleeme.

Mullu alanud ehitustööd Irus on lõpule jõudnud. Praeguseks on linnavolikogu või linnavalitsuse otsusega Hooldekodu tee 21, 23, 23a ja 23b 212 korterile üürnikud välja valitud.

1- ja 2-toalistest korteritest on 11 kavandatud liikumispuuetega inimeste vajadusi arvestavateks invakorteriteks, kahte 5-toalisse korterisse majutatakse kaheksa täisealist Tallinna Lastekodu kasvandikku, kes vajavad toetatud elamist. Liikumispuudega isikute majutamiseks ja toetatud elamiseks ette nähtud korterid tunnistas linnavolikogu sotsiaalkorteriteks. Lastekodukasvandikele eraldati veel üheksa 1-toalist korterit. Kümme korterit on mõeldud Tallinna elamumajandusametile ülelinnaliste elamisprobleemide lahendamiseks. Lõviosa ehk 189 korterit läheb Kesklinna, Kristiine, Nõmme, Pirita ja Põhja-Tallinna linnaosa sundüürnike kasutusse.

5000 eluaset tallinlastele

«Vastvalminud munitsipaalmajad on oluline samm elamuehitusprogrammi «5000 eluaset tallinlastele täitmisel,» ütles abilinnapea Taavi Aas, lisades, et käivad ettevalmistused tööde alustamiseks järgmisel ehitusobjektil Saviliiva piirkonnas.

2002. aastal käivitunud ehitusprogramm näeb ette munitsipaalmajade ehitamise üle kogu linna, et iga piirkonna elanikud saaksid uue kodu võimalikult endise elukoha läheduses. Kuna aga suur osa maast kuulub riigile, seab see majade asukohavalikule oma piirangud.

2000. aastast on Tallinnas valminud 23 munitsipaalelamut. Neid on rajatud Ankru, Erika, Alasi, Asula, Pae, Maleva, Alvari, Endla, Loometsa, Uus-Maleva ja Kivimurru tänavale ning Männiku teele. Valdava osa munitsipaaleluruumidest annab linn üürile sundüürnikele, endistele lastekodulastele, vangistusest vabanenutele, kuid ka muudel mõjuvatel sotsiaalsetel põhjustel.

Kolme eelmise aasta jooksul eraldas linn oma eelarvest munitsipaalmajade ehitamiseks 124 miljonit krooni, tänavu on selleks ette nähtud 68 miljonit krooni.

Ehkki programmi kohaselt peab erasektor 2008. aastaks ehitama linna 3000 korterit, on seni munitsipaalelamuid ehitatud peamiselt linnaeelarve rahast.

Skanska EMV ASi ja Tallinna koostöös kerkib Lasnamäel asuvale Loopealsele, mis on üks olulisemaid linna ehituspiirkondi, 680 munitsipaalkorterit.

«Selle uue mikrorajooni ehitus on üldse esimene katse rakendada Eestis Euroopas väga levinud avaliku ja erasektori koostöö põhimõtet,» tutvustas abilinnapea Taavi Aas. «Ühelt poolt aitab see lahendada sundüürnike probleemi ning samas võimaldab ajatada linna rahakulu.»

Loopealse mikrorajooni neljast kinnistust kahele ehitatakse munitsipaalmajad. Linna kasutusse antavate kolme- kuni kaheksakorruseliste munitsipaalmajade kortereist tulevad 80 protsenti ühe- ja kahetoalised, ülejäänud kolme- ja neljatoalised.

Munitsipaalkorterite üürnik hakkab linnale tasuma 20 krooni ruutmeetrilt, kuid linn hakkab rendilepingu alusel investorile maksma ilmselt tunduvalt suuremat summat.

Ehitamine jätkub

Avalik ja erasektor teevad koostööd ka Saviliival, mille ehitus peatselt algamas. Saviliiva tee 8a ja Vabaõhumuuseumi tee 95b rajatakse 36 üksikelamut ja 13 kolmekorruselist korterelamut, kokku 214 eluaset. Elamud peavad valmis olema kolme aasta pärast.
Kuni 31. augustini saab Tallinna elamumajandusametile (Vabaduse väljak 10) ka posti teel esitada taotlusi eluruumide omandamiseks, eesõigus on Tallinna sundüürnikel ja noortel peredel, kus kasvab vähemalt üks alla 16 aasta vanune laps.

«Saviliival kujuneb korterelamute ühe ruutmeetri keskmiseks maksumuseks 18 341 krooni ja eramutes 19 417 krooni,» tutvustas elamumajandusameti juhataja asetäitja Priit Pärtelpoeg. «Turusituatsiooni arvestades peaks sellise hinnaga eluaseme soetamine olema jõukohane ka neile, kelle sissetulek tavahinda ei võimaldaks,» lisas Pärtelpoeg.
Järge ootab kaheksa kokku 250 korteriga munitsipaalmaja ehitamine Kopli liinide lähistele Sirbi ja Vasara tänavale.

«Elu on näidanud, et linn peab jätkama munitsipaalelamuehitust ka pärast sundüürnike probleemi lahendamist, sest alati on noori peresid, paljulapselisi peresid, madala sissetulekuga ja teisi inimesi, kellele käib korteri ostmine või eraomanikult üürile võtmine üle jõu,» ütles abilinnapea Taavi Aas.

Tänavu 1. veebruaril ootas munitsipaalkorterit 3327 munitsipaaleluruumi taotlejat ning sotsiaalkorterit 376 leibkonda. Neist 2031 on sundüürnikud, kes erinevalt enamikust tallinlastest ei saanud oma korterit erastada. Tihti on sundüürnikud korteritaotlejatena arvel olnud ligi kümme aastat, sotsiaaleluruumi on võimalik rutem üürile saada.

Vähekindlustatud isikutele ehitab või rekonstrueerib linn sotsiaalmajutusüksused. Tänavu märtsis valmis sotsiaalmajutusüksus Koplis Tuulemaa tänaval, kus on kolmetoalistes tubades kokku 214 kohta ja kuhu saab majutada ka peresid.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.