"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
Vabaduse taastamisest möödub 15 aastat (0)
16. august 2006

Eesti iseseisvuse taastamisest möödub 20. augustil 15 aastat. Eesti Vabariigi pealinn tähistab riigi taasiseseisvumise juubeliaastapäeva mitmesuguste pidulike sündmuste ja rahvapidudega nii Toompeal kui all-linnas.

Toompea lossis avatakse seda murrangulist aega meenutav väljapanek, huvilistel avaneb harukordne võimalus Pika Hermanni tippu tõusta, meie tähtsaima lipu all seista ja vaba riigi pealinna panoraami imetleda. Riigikogu hoonesse kogunevad tavapärasele aastapäevakoosolekule toonaste sündmuste võtmeisikutest koosneva 20. augusti klubi liikmed.

Seda kiirete muutuste tulvas paljude mälus juba üsna kaugeks jäänud päeva meenutatakse ka teistes toonastes peamistes sündmuspaikades. Juba kolmandat korda pakub see päev eakohast meelelahutust ka vabaduse taastamise aegu sündinuile – praegustele koolilastele, kes teavad selle päeva tähtsust ja tähendust vaid vanemate juttudest ja kooliõpikust. Keskpäeval annavad Harjumäel kontserdi noortebändid. Õhtul Raekoja platsil toimuva kontserdi «Eesti laulud» juhatab sisse Eesti Vabariigi presidendi Arnold Rüütli tervituskõne. Sõpruse kinos saab näha omariikluse kättevõitmise lugu filmikunsti vahendusel.

Omariikluse taastamiseks andis võimaluse 1991. aasta augustis Moskvas läbikukkunud riigipöördekatse. Ülemnõukogu võttis 20. augustil 1991. aastal vastu otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest. See oli aastaid tagasi alanud protsesside tulemus.

Eesti omariikluse taastamise protsessi käivitas 1985. aastal Mihhail Gorbatšovi võimuletulekuga kaasnenud perestroika-poliitika, mis andis rahvale protestimisjulguse. Esimeseks selliseks rahva «jõudemonstratsiooniks kujunes edukas protestimine Eestisse uue fosforiidikaevanduse rajamise vastu.

Järgmiseks, veelgi radikaalsemaks algatuseks kujunes Eesti annekteerimise ja Nõukogude Liidu koosseisu inkorporeerimise ajendanud Molotovi-Ribbentropi pakti avalikustamine 1987. aastal, 1988. aastal kujunes Tartu rahu ja vabariigi aastapäeva tähistamisest juba massiüritus.

1988. aasta aprillis perestroika toetuseks loodud Eestimaa Rahvarindest kujunes lühikese ajaga suur rahvaliikumine. 1988. aasta aprillis toimunud muinsuskaitsepäevadel toodi jälle avalikkuse ette sinimustvalge rahvuslipp.

Rahulolematus Eesti NSV juhtkonnaga sundis parteijuhi Karl Vaino välja vahetama. Vaino Väljase uueks parteijuhiks nimetamist tähistas rahvas 17. juunil lauluväljakul massimeeleavaldusega, millest võttis osa umbes 150 000 inimest ja mis kujunes surveavalduseks uuele juhtkonnale: seista Moskvas Eesti huvide eest. Nädal hiljem andis Eesti NSV Ülemnõukogu sinimustvalgele lipule rahvuslipu staatuse. Septembris korraldati Rahvarinde eestvedamisel lauluväljakul järjekordne massiüritus «Eestimaa laul», millest võttis osa ligi 300 000 inimest. Sellel üritusel kõlas laia avalikkuse ees ka üleskutse taastada omariiklus.

16. novembril 1988. aastal võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni, millega sätestati Eesti NSV seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes. Nõukogude Liidu keskvõimu ja liiduvabariigi omavaheliste suhete aluseks pidi saama liiduleping.

Moskvale surve aval­damiseks kor­raldasid Bal­tikumi rahvarinded 23. augustil 1989. aastal enneolematu protestiaktsiooni – moodustati katkematu inimkett Tallinnast Vilniuseni. 660 kilomeetri pikkuses nn Balti ketis seisis umbes kaks miljonit inimest. 1989. aasta lõpul tunnistati Moskvas lõpuks 1939. aasta salaprotokollide olemasolu ning mõisteti need õigustühiseks.

1989. aasta jaanuaris võeti vastu keeleseadus, millega anti eesti keelele riigikeele staatus. 24. veebruar sai iseseisvuspäevaks. Pika Hermanni tornis heisati sinimustvalge rahvuslipp. Taastatud iseseisvuspäeval pandi alus kodanike komiteede liikumisele, mille eesmärk oli Eesti iseseisvuse taastamine juriidilise järjepidevuse alusel.

1990. aasta märtsis toimusid esimesed demokraatlikud valimised Eesti NSV Ülemnõukogusse. Ülemnõukogu esimeheks valiti Arnold Rüütel. Uueks valitsusjuhiks kinnitas Ülemnõukogu Edgar Savisaare. 30. märtsil 1990 võttis Ülemnõukogu vastu otsuse Eesti riiklikust staatusest. Sellega kuulutati välja üleminekuperiood, mis pidi lõppema omariikluse taastamisega. Sama aasta mais taastati Eesti Vabariigi nimetus ning lõpetati Eesti NSV sümbolite kasutamine.

Samal ajal tugevnes impeeriumimeelsete jõudude surve. Moskvast ähvardati Eestit majandusblokaadiga ning kohalik Interliikumine organiseeris poliitilisi miitinguid ja streike. Keskvalitsus püüdis kolmele Balti riigile iga hinna eest liidulepingut peale suruda. 1991. aasta jaanuaris kasutati omariikluspüüdluste mahasurumiseks Vilniuses ja Riias sõjaväge ning rünnati mitmeid tsiviilobjekte, oli ka inimohvreid. Eestis suudeti verevalamist vältida.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.