“Elus ja maadluses ei tule midagi lihtsalt, tööd peab tegema.”

Epp Mäe, maadleja
Arstiabi Tallinnas — probleemid ja võimalused (0)
30. august 2006

Hiljutisest linnavolikogu korraldatud uuringust selgus tallinlaste suur rahulolematus arstiabiga. Ehkki kujunenud olukorra eest kannab vastutust eelkõige riik, saavad ka omavalitsused probleemidele mingil määral leevendust otsida.

Tervishoiureformi nuripooled

Astusin omal ajal lastearstina pediaatria lammutamise ja perearstisüsteemi kiire reformi vastu, pooldades laste jäämist lastearsti tiiva alla. Samuti olin nii haiglajuhi kui volikogu liikmena koolitervishoiu niisuguse reformimise vastu, mis selle lasteteenistusest välja viis. Paraku tuleb mul nüüd selle valdkonna linnajuhina vastutada reformi nuripoolte eest ning otsida lahendusi, ehkki omavalitsuse käed jäävad põhjalikeks muudatusteks lühikeseks.

Arstiabisüsteem on paika pandud riiklikult. Meie tervist reguleerivad rahvatervise seadus, tervishoiuteenuste korraldamise seadus (mille alusel on kehtestatud ka haiglavõrgu arengukava) ja ravikindlustuse seadus. Omavalitsus ei rahasta, seega ei otsusta haiglate lepingumahtusid haigekassaga, ehkki võib vajadusel eraldada raha kriitilistele tervishoiuvaldkondadele.

Nii on Tallinn tänavu maksnud 1,2 miljonit krooni Lääne-Tallinna Keskhaigla 20 hooldusravikoha taasavamiseks, sest haigekassa ei rahasta seda juba teist aastat. Kompenseerime laste eriarsti visiiditasu haiglatele tänavu 3 miljoni krooniga. 7,5 miljonit krooni oleme eraldanud perearstide tegevuse toetuseks. Kõigest sellest paraku ei piisa. Riigipoolne raviasutuste kommunaalkulude kompenseerimine ja hoonetesse investeerimine lõppes juba 1998. Haiglaid majandatakse, k.a remonditakse ja ehitatakse ravikindlustuse raha arvelt, mille abil saaks igal aastal ravida tuhandeid inimesi.

Kõik algab perearstist

Ehkki rahvusvaheliselt on Eesti perearstireformi tunnustatud, on see patsientidelt pälvinud kurja kriitika. Samas on probleeme ka perearstidel, eeskätt ruumide osas. Enim rahulolematust tekitavad nii perearsti kui eriarsti järjekorrad, raskused haiglassepääsul, paljude perearstide vähene valmisolek pediaatriliseks abiks, valus teema on hamba- ja hooldusravi.

Üheks järjekordade põhjuseks on mõne perearsti puhul ülepaisutatud nimistud, kuid on ka subjektiivsemaid põhjuseid, mida arstid ise teavad. Järjekorrad eriarstide juurde on tingitud nii mittepiisavatest haigekassalepingutest kui ka teatud erialaarstide vähesusest ning nende kaldumisest erapraksisesse põhitöö kõrvalt.

Nõupidamisel Tallinna Perearstide Seltsi esindajatega leiti, et vajadus eriarsti järele pole alati nii suur kui järjekordadest järeldada võib. Järjekorrad lüheneksid, kui perearstid võtaksid osa protseduure ja analüüse enda kanda. Probleem on kahepoolne – kohati nii arstide tahtmatus kui patsientide usaldamatus.

Enam peaksid arstid ära kasutama oma õdede potentsiaali. Selleks et kuulda analüüsi tulemusi või saada kroonilise haiguse raviks vajalik retsept, ei pea end registreerima perearsti vastuvõtule, raskendades suuremate hädaliste pääsu arstile.

Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuamet koos Tallinna Perearstide Seltsiga on välja töötanud toetuste taotlemise korra, mille alusel linn tublisid perearste rahaliselt toetab. Põhilisteks kriteeriumideks, millest toetust määrav komisjon lähtub, on õe olemasolu, kuni kaheaastaste laste nimistus olek, laste vaktsineerimise näitajad ja perearsti tegevuskoha lahtiolek kaheksa tundi. Tänavu maksti toetus korraga välja, kuid edaspidi peaks see toimuma teatava perioodi järel ning sõltuma ka patsientide rahulolust.

Mida saab linn teha?

Linnavalitsuse IT-teenistus hakkab abistama tervishoiuasutuste infotehnoloogiliste süsteemide ühildamisel ning e-meditsiini arendamisel. See aitaks kaasa perearstide ja eriarstide koostööle ja infovahetusele, millest võidaks patsient. Diagnostikakeskuse kõrgtehnoloogilise aparatuuri ost, mis on oma kulukusega tekitanud ka vastuseisu, võimaldab ennetada südamehaigete kriitilisi seisundeid, samuti oluliselt lühendada pikki uuringujärjekordi.

Üks võimalusi arstiabi kättesaadavuse parandamiseks oleks koondada perearstid asumikesksetesse tervisekeskustesse. Praegu töötavad perearstid enamasti väikestes üksustes ning arstide perioodiliste välismaal töötamiste, puhkuste ja koolituste puhul on patsientide teenindamine oluliselt pärsitud. Polikliinikute ja teiste suurte keskuste juures oleks võimalik koopereeruda ka eriarstidega.

Järjekordade vähendamiseks ja arstiabi kättesaadavuse parandamiseks on linnal vähe võimalusi. Linna esindajate kaudu haiglate nõukogudes saab tegevjuhtidelt siiski nõuda suuremat vastutust nii majandustegevuses kui arstiabi korraldamisel ja seda kavatseb linn ka teha.

Veel lähiajal tutvub Tallinna linnapea Jüri Ratas Ida- ja Lääne-Tallinna Keskhaigla ja Tallinna Lastehaigla tegevusega ning osaleb nende nõukogude koosolekutel. Asjaolu, et riigile kuuluv Põhja-Eesti Regionaalhaigla oma 1000 voodikohaga osutab tallinlastele suures mahus küll arstiabi, kuid linnal puudub igasugune õigus haigla tegevusse sekkuda, pole normaalne.

Tahame aidata lühendada praegu kahe aasta pikkusi järjekordi katarakti (hallkae) operatsioonidele. Konkreetse sammuna kavatseb linn eraldada kaheksa miljonit krooni, võimaldamaks tuhandele vaegnägijale normaalset elu.

Hea kaaslinlane!

Maksumaksjana oleme kõik ära teeninud arstiabi normaalse kättesaadavuse, asjatundliku abi ja hooliva suhtumise. Linnajuhid tahavad omalt poolt kaasa aidata suuremate probleemide kõrvaldamisel ning rahulolu suurendamisel. Suureks abiks oleksid teie ettepanekud ja soovid, aga ka konkreetsed pretensioonid aadressil: Merike Martinson, Vabaduse väljak 7, Tallinn või e-post Mari-Liis.Maevere@tallinnlv.ee.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.