"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud.

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
Kadrioru staadion tähistab juubelit (0)
30. august 2006

Täna toimub Kadrioru staadionil BIG Kergejõustiku Kuldliiga finaalvõistlus, millega tähistatakse ühtlasi Tallinna esindusstaadioni 80. sünnipäeva. Staadioni juubelit tähistav kergejõustikuheitlus algab kell 16.

Kadrioru staadionil peeti esimene võistlus 13. juunil 1926. aastal. Toonase parima Balti riikide staadioni avanud võistlusele elas kaasa tuhandeid silmapaare.

Kadrioru staadionist on saanud tähelepanuväärne suurvõistluste areen, kus on sündinud ka mitu maailmarekordit. Senisest kõige mahukama noorenduskuuri läbis staadion 60. sünnipäevaks ning siis lülitus Kadrioru staadion üleliiduliste ja rahvusvaheliste suurvõistluste karusselli.

Meenutagem toona staadionil püstitatud maailmarekordeid – Heike Drechsleri 7.45 kaugushüppes ja Juri Sedõhhi 86.66 vasaraheites – ning kümnevõistlusepidusid. Nelja aasta jooksul toimusid Nõukogude Liidu koondise suurvõistluste-eelsed treeningkogunemised just Kadrioru staadionil.

Kergejõustiku pühamu

Põhjalikult uuendati staadioni ka 1992. aastal. Sealtpeale on Eesti Kergejõustikuliit pidevalt kasutanud Kadrioru staadioni kui võimalust koduareenil Euroopa karikavõistluseid korraldada.

Suurt tähelepanu on pälvinud ka kergejõustikukohtumised maailma paremiku osalusel. Hiljutine kergejõustikuheitlus «Tallinn 2006» tõi taas maailmarekordi, sedapuhku naiste vasaraheites. Selle vägitükiga sai hakkama Venemaa sportlane Tatjana Lõssenko, heites vasara 77 meetri ja 80 sentimeetri kaugusele.

Viimane kapitaalne uuenduskuur peaareenil ja harjutusväljakul koos tänapäevase varustuse hankimisega toimus aastail 2000–2001. Eesti kergejõustiku 95. aastapäeva tähistati uue kalli infotabloo käikuandmisega 2004. aastal. Kadrioru staadionist on saanud meie kergejõustiku pühamu. Üha sagedamini kohtame seal maailma sporditähti ja saame kõnelda seal püstitatud uutest rekorditest. Kadriorust on saanud innustust ja tuult tiibadesse Eesti kergejõustiklaste järelkasv. Kaasmaalaste saavutused – eriti veel vahetult nähtuna – sisendavad rahvale usku iseendasse.

Kadrioru staadion on põlistatud meie spordiajalukku ka selliste üleriiklike suursündmustega nagu Eesti mängud 1934 ja 1939. Samuti unustamatute jalgpalli maavõistlustega riigi pöördelistel aastatel.

Kergejõustikuareeni rajamise eest võitlejad õhkasid 1910. aasta suvel Päevalehes: «Kõige suurem halbtus, mis Tallinnas spordielu takistab, on tarviliku mänguplatsi puudus, kus jooksmisi, hüppamisi, loopimisi ja viskamisi võiks toime panna. Linna omavalitsusel on kohustusi rahva tervise ja kehalise edenemise vastu.»

Juba siis nägid meie kergejõustikupioneerid just Kadrioru Rohelises aasas Tallinna suurimale spordiväljale sobivaimat maa-ala.

Vabadussõja päevil lubas tollane peaminister Konstantin Päts Rohelise aasa Vabadussõjas isamaale osutatud teenete eest sportlastele anda ning pärast Antverpeni olümpiamänge kinnitas seda lubadust omalt poolt ka Tallinna linnapea Anton Uesson.

Staadion sündis koostöös Eesti Lauljate Liiduga. Arhitekt Karl Burmani projekti järgi 1923. aasta laulupeoks valminud laululava konstrueeriti nii, et seda oli võimalik ka staadioni tribüünina kasutada. Ühist suursündmust tähistas sportlikult Eesti–Leedu maavõistlus jalgpallis tulemusega 3:1 peoperemeeste kasuks.

Baltimaade parim

Puittribüün teenis pealtvaatajaid üle kümne aasta. Meile veel tänapäevalgi meelepärane avara katusega betoontribüün rajati aastail 1936–1938. Toonasest katuseehitisest kirjutati kui silmapaistvast saavutusest raudbetoonkonstruktsioonide vallas ning staadionist ikka ja jälle kui Baltimaade parimast. Õnnestunud projekti autor oli arhitekt Elmar Lohk.

Ka staadioni uue tribüüni avamine president Konstantin Pätsi osalusel 15. mail 1938 kujunes rahvasündmuseks. Enam kui 8000 pealtvaataja ees defileerisid ligi 1100 sportlast, eesotsas olümpiasangar Kristjan Palusalu ning Euroopa meistrid Arnold Viiding ja Johannes Kotkas. Kuni Komsomoli (Kalevi) staadioni valmimiseni oli Kadrioru staadion Eestis konkurentsitult esindusareen.

1974 toimus vastrenoveeritud staadionil ajalooline menukas mitmevõistlusmatš NSV Liit – Saksamaa FV – USA ning 1975 NSV Liidu rahvaste spartakiaadi mitmevõistlus. 1976.–1980. aastal peeti meie kergejõustiklaste meelispaigas hooaja jooksul 140-150 võistlust ning aastas kasutas staadioni võistluspaiku ja sektoreid üle 150 000 sportlase.

Aastast 1975 on Kadrioru staadioni teenimisele pühendunud Olavi Sikka, nüüd juba enam kui 20 aastat direktorina. Saavutatuga pole nõudlik eestvõitleja veel kaugeltki rahul. Kavandamisel on staadioni täielik uuendamine.

Tähtajana on silme ees aasta 2011, mil Tallinnast on saanud Euroopa kultuuripealinn ning Eesti Kergejõustikuliit tahab Kadriorus juunioride EMi ja super-GP osavõistluse korraldada.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.