“Elus ja maadluses ei tule midagi lihtsalt, tööd peab tegema.”

Epp Mäe, maadleja
Kodutus on kogu ühiskonna mure (0)
27. september 2006

Tammsaare pargis toimus 20. septembri õhtul kodutuse-teemaline üritus «Teiselpool koduläve».

Kodutuse probleemile ja selle põhjustele tähelepanu juhtiva ürituse korraldasid Tallinna Sotsiaaltöö Keskus ja Eesti Akadeemiline Sotsiaalturva Ühing, üritusel osalesid abilinnapead Merike Martinson ja Taavi Aas.

Oma tegevust tutvustasid linnaosade sotsiaalhoolekandeosakonnad ning erinevad MTÜd: Päästearmee, Jumalalaegas, Tallinna Hoolekande Keskus, Oleviste Hoolekanne jt. Toimus kontsert, kus Keila Linnaorkestri saatel esinesid nimekad lauljad, telkides jagati tasuta suppi ja teed. Oma lugu rääkisid varjupaigaelanikud Krista ja Tiit.

Eestis esimest korda toimunud nn kodutute öö eesmärk oli kodutuse kui sotsiaalse probleemi teadvustamine ühiskonnale, koduta inimestele abi osutamine ning varjupaikade, öömajade ja muude sotsiaalteenuste tutvustamine. Erinevates riikides on sellist poliitika ja usu piire ületavat üritust ÜRO egiidi all korraldatud juba üheksa aastat.

Kodutus on nii sotsiaalne kui isiksuse probleem

Kodutust kui nähtust tunnevad ka rikkad riigid, seega on kodutus mitte üksnes sotsiaalne vaid ka isiksuslik probleem. Eestis sattusid taasiseseisvumise järel paljud majanduslike ümberkorralduste ja omandireformi hammasrataste vahele jäänud inimesed allakäiguteele ning kodutusest sai silmapaistev probleem.

«Tallinna sotsiaalpoliitika oluline osa on sotsiaalne rehabilitatsioon,» ütles abilinnapea Merike Martinson. «Tähtis on eluraskustesse sattunutele anda uus võimalus ning seda me varjupaikade ja sotsiaalmajutusüksuste loomisega ka teeme. Ent paraku ei ole paljud omapoolseks pingutuseks valmis.»

Tallinnal on kodututele, kinnipidamiskohast vabanenutele ning teistele eluasemeprobleemiga inimestele pakkuda erinevaid võimalusi – lisaks tasuta öömajadele ka tasuline varjupaik ja ühiselamutüüpi sotsiaalmajutus. Praegu saavad kodutud tasuta ööbida kolmes öömajas – Alasi 8, Akadeemia tee 48 ja Kauge 4 –, kus on meestele ja naistele 130 kohta.

Öömajad on avatud kella 19–9. Seal saab end ja riideid pesta, öömajas ka sooja jooki ja näkileiba ning uusi rõivaid ja jalatseid. Öömajalisi käivad nõustamas sotsiaaltöötajad, kes abistavad dokumentide vormistamisel, suunavad tuberkuloosikontrolli ning vajadusel invaliidsuse vormistamise komisjoni. Öömajades ripuvad tööpakkumiskuulutused ning mõned öömajalistest käivadki tööl.

Öömajade kasutamise kõrgpunkt saabub talvekülmadega, mil käiku lähevad lisamadratsid, sest sooja otsivad ka need, kes muidu eelistavad ööbida paikades, kus puudub kontroll ja distsipliin.

Omaosalus peab tõusma

Tallinna sotsiaalhoolekande arengukava 2006–2010 näeb ette omaosalusega eluasemeteenuse laiendamise, sest pikaajaline öömajas-varjupaigas elamine ei anna inimesele vajalikku motivatsiooni ega ärgita ise pingutama.

Martinsoni sõnul pole mõttekas öömajakohtade arvu suurendada, pigem tuleb tegevus suunata omavastutuse suurendamisele. Öömajade kõrval on teiseks majutusvõimaluseks varjupaigad, kus saab olla kogu ööpäeva. Varjupaika Kauge 4 on majutatud haiged kodutud, hiljuti Akadeemia tee 34 avatud varjupaigas elavad toimetulekuraskustega inimesed, kes maksavad selle eest kuus 150 krooni.

Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse direktor Kersti Põldemaa sõnul on tasukohustusel distsiplineeriv ja pedagoogiline mõju. «Mis päris muidu saadud, tundub väärtusetu, nüüd aga hoolitakse rohkem siinsest olmest ja kuna kohtadele on konkurents, siis on, mille nimel pingutada,» teab Põldemaa rääkida. Varjupaiga asukad on kesk- ja vanemaealised, kes saavad pensioni või käivad juhutöödel, kolmandik neist on naised.

Uueks majutusliigiks on ühiselamutüüpi sotsiaalmajutusüksused, mis asuvad Suur-Sõjamäe 6a, Akadeemia tee 34 ja Tuulemaa 6. Viimati nimetatud, alles märtsis avatud majas on koguni 211 voodikohta. Voodikoht kolmeses toas maksab 300 krooni kuus ning majutatakse ka perekondade kaupa.

Eesmärgiks ühiskonda tagasitoomine

Sotsiaalmajutusüksuse elanikuks pääseb linnaosavalitsuste sotsiaalhoolekandeosakondade kaudu. Uut tüüpi majutusasutus aitab nii mõnegi inimese allakäiku pidurdada ning vabastab omakorda kohti kodutute öömajades. Toimib omalaadne rotatsioon.

Päeval saavad kodutud aega veeta Tallinna Hoolekande Keskuses Suur-Sõjamäe 6a. Selle asutuse töö on Eestis ainulaadne. Tegu on nii päeva- kui majutuskeskusega, kus on võimalik pesta, saada toidu- ja riideabi, vaadata televiisorit, kasutada raamatukogu ja internetti; sotsiaalset ja psühholoogilist nõu jagavad sotsiaaltöötajad, psühholoogid ja tugiisikud.

Maja hoiavad korras sealsed elanikud ise ning sellisel töökorraldusel on nii distsiplineeriv kui pedagoogiline eesmärk. Keskuse töö on eeskujuks teistelegi Eesti linnadele ning kuuldavasti on kavas taolist mujalgi käivitada.

Paraku toimub rotatsioon ka ülalt alla. Kogemus näitab, et osa allakäiguteele sattunuist ei suuda või ei soovi enam tavaellu naasta ning keeldub nii tööst kui pakutavast hooldekodukohast, isegi öömajast. On ka neid, kes teadlikult tavaühiskonnale vastanduvad.

«Ühiskonda on võimalik tagasi tuua inimest, kelle allakäik pole kestnud liiga kaua ja kellel on säilinud sidemed omastega,» räägib Põldemaa. «Kahjuks on sageli tegu isiksusehäirete ja pikaajalise sõltuvusega ning meie abikäsi jääb siis lühikeseks.» Abistada saab vaid neid, kes abi vastu võtavad ja omapoolset püüdu ilmutavad. Tahe peab olema mõlemapoolne.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.