“Elus ja maadluses ei tule midagi lihtsalt, tööd peab tegema.”

Epp Mäe, maadleja
Tallinn väärib oma esindusväljakut! (0)
27. september 2006

Praegune linnavalitsus on väga ühtne. Meie ühtsus ja koostöö teeks kadedaks nii mõnegi jalgpalli- või korvpallimeeskonna. Oleme jõuliselt käsile võtnud probleemid, millest mõne ajalugu küünib kümne aasta taha.

Nimetagem siinkohal neist olulisemaid: Harju tänav, Vilde 90 ja Männiku tee 89 ühiselamuid, linnamüür, Pae park, Kopli liinide konkurss või Vabaduse väljaku detailplaneeringu menetlust segavad maaküsimused.

Linnas peamegi nende küsimustega tegelema, sest muidu ühel päeval küsib valija, et millega te seal Vabaduse väljak 7 kabinettides üldse tegelete, kui linlaste jaoks olulised küsimused on lahendamata.

Meie riik ja selle pealinn Tallinn väärib ehedat esindusväljakut. Väärikat kohta, kus tähistada 24. veebruaril paraadiga vabariigi sünnipäeva või kus oleks lihtsalt tore oma tuttavatega kohtuda, jalutada, linnavaateid nautida.

On ju sellised väljakud, mis seonduvad konkreetsete linnade ja riikidega, rahvusvaheliselt teada, nimetagem või Trafalgar Square (Trafalgari väljak) Londonis, Markuse väljak Veneetsias, Place de la Concorde (Concorde’i väljak) Pariisis.

Miks siis Tallinngi ei võiks olla tuntud linnakeskse väljaku poolest, kus avanevad ainulaadsed vaated rohelisele Harjumäele, Vabaduskellale ja tulevasele vabadussambale ning ajaloolisele bastionimüürile?

Viimasel nädalal on kaaslased volikogu saalis linnavalitsuses toimuvast kahjuks kaugenenud, levitades Vabaduse väljakuga seoses aluseta süüdistusi ja korraldades riigile nii tähtsa väljaku osas poliitilisi mänge.

Kinnitan siinkohal veel kord kõigile tallinlastele, et linnavalitsus ei kavatse meie esindusväljakut erafirmale loovutada. Tenniseväljakute alal asuvad rajatised on juba erafirma omanduses. Need müüsid 2004. aastal maha ametiühingute keskliit ja spordiselts Kalev. Tänane linnavalitsus tegeleb kahjuks tagajärgedega.

Selleks oleme sõlminud tenniseväljakute alal asuvate rajatiste omanikega ühiste kavatsuste protokolli, mille tulemusena leppisime kokku maa alla parkla ja maapealse avalikult kasutatava linnaväljaku ehitamises. Loodavas firmas jääb n-ö jäme ots linna kätte. Tallinn saab juurde 4791 ruutmeetrit avalikku ala.

Vabaduse väljaku ümberkujundamisega hakati tegelema juba 1998. aastal. Toonase ideekonkursi võidutööks sai Alver Trummal Arhitektid OÜ, mille alusel koostati ka detailplaneering. Seega on juttu jätkunud juba kaheksaks aastaks.

Tenniseväljaku ala omandiküsimus on olnud üks peamisi kehtestamise ja detailplaneeringu realiseerimise takistusi. Meie plaan on lihtne, Vabaduse väljak ja lähiala võiksid saada 2009. aasta suve lõpuks detailplaneeringus ette nähtud ilme.
Me ei saa unustada, et Euroopa kultuuripealinna tiitel seab meile oma kohustused ning viivitamiseks ei ole enam mahti.

Tänase linnavalitsuse soov ei ole kedagi pikali joosta, vaid ikka soovitada, et kümme korda mõõda ja üks kord lõika. Milleks peaksime riigile ja linnale nii tähtsa väljaku puhul tegema päevapoliitikat?

Olen ka mitmes eelnevas kirjutises kutsunud kõiki pooli üles koostööle. Ärgem olgem kahtlustavad, ärgem nähkem iga puu taga mitut varju ja ärgem otsigem tonti seal, kus seda ei ole. Kas meie kohus on inimesi hullutada või pigem selgitada?

Õppigem siis teiste vigadest, aga ka enda omadest, ja toetagem üksteist, et Vabaduse väljakuga seonduv läheks nii, nagu me planeerinud oleme, sest Tallinn on väärt oma esindusväljakut. Ausalt.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.