“Elus ja maadluses ei tule midagi lihtsalt, tööd peab tegema.”

Epp Mäe, maadleja
Detailplaneeringust autorite pilguga (0)
19. oktoober 2006

Tänu riigi peaväljaku staatusele on Vabaduse väljaku ruumilahendus olnud linnaehitajate tähelepanu keskmes kogu 20. sajandi vältel. Mitmetele sõjaeelsetele planeerimiskonkurssidele, mis keskendusid eelkõige omariikluse tähistamisele ja linnaehituslikule monumentaalsusele, on viimased aastad lisanud juba kaks uut konkurssi, mis kinnitavad ühiskonna jätkuvat huvi ala linnaehitusliku uuendamise vastu.

Andres Alver,
Tiit Trummal,
Veljo Kaasik

Detailplaneeringuga Vabaduse väljakule lisatud rajatised on üldiselt pigem maastikuarhitektuurset laadi, sobitudes olemasolevasse pinnareljeefi ja lisamata pretensioonikaid suuremahulisi konkurente linna ajaloolisele arhitektuurile.

Tänapäeval oleks ebasobiv jätkata 1930ndatel alustatud traditsionaalset geometriseeritud ruumikava, mis käsitab linnaruumi suhteliselt eraldiseisvate regulaarsete ruumielementide jadana. Käesolev detailplaneering esitab paindliku ja katkematu, ruumiliselt mitmekülgse linnamaastiku idee, mis ühendaks endas nii olemasoleva topograafia ja ajaloolise arhitektuuripärandi väärtustamise kui ka tulevikku vaatava, uutele elunähtustele ja kultuuritarbimise viisidele avatud ruumilise lahenduse.

Uus ruumiline struktuur toetuks arhitektoonilises plaanis eelkõige bastionimüüride monumentaalsele mahule ja selle ümber juba välja kujunenud ajaloolisele hoonestusele.
Planeering pikendab praeguse Vabaduse väljaku ruumi Ingeri bastioni esisele tenniseväljaku alale ning sealt edasi üle Harjuoru ja Toompea tänava alt läbi Hirvepargini. Väljakule antav lisadimensioon kahe eesti kiriku vahelisel teljel rikastab Vabaduse väljaku tähendusvälja. Tenniseväljakute kohale kavandatav väljaku kaldpind avardab ühtlasi riiklike paraadide ja tseremooniate korraldamise võimalusi. Harjuoru poolt lõpetab uue väljaku olemasoleva pinnavormi sisse rajatav kohvik ning info- ja teeninduspunkt.

Toompea tänavale kavandatava silla alt (ajalooliselt paiknes seal kunagi nn Pikk sild) taastub ajalooline side kunagiste bastione ümbritsevate vallikraavide tasandil Harjuoru ja Hirvepargi vahel. See pikendab Vabaduse väljakult algavat parkide/väljakute vööndit kuni Falgi teeni.

Vabaduse väljaku praeguse mahu ja uue, kaldse väljakuosa alla paigutub kahe eraldi sisse- ja väljasõiduga 420-kohaline autoparkla. Parkla rajamisel tuleb tagada bastioni tugimüüride stabiilsuse säilimine.

Kavandatud on ka Vabaduse väljaku ja Kaarli puiestee esplanaadi ühendamine maa-aluses tasapinnas. Kaarli puiesteed ja väljakut ühendav süvendatud väljakupind ja sellega kaasnev kaubandus-teenindustsoon saaks loomulikku päevavalgust läbi maa-aluse väljaku keskosas paikneva valguslae. Süvendatud väljakuosa kaudu pääseb ka ka maa-alusesse parklasse.

Väljakuruumi detailne kujundus lahendatakse täiendavalt mitmete eriprojektidega, mis muuhulgas võivad sisaldada nii erinevaid valgustussüsteeme, suvekohvikuid ja esinemispaiku; väikevorme ja vee-elemente kui ka teisaldatavat vantkonstruktsioonidele tuginevat tekstiilist varikatuste süsteemi, mis põhjamaise lühida suve tingimustes toetaks erineva mahuga rahvakogunemiste ja avalike ürituste korraldamist.

Ingeri bastioni ajaloolise kuju taastamiseks näeb detailplaneering ette võimaluse likvideerida väljaku arendamise teises ehitusjärjekorras bastioni idapoolset külge kattev Komandandi tee alune ebamäärase vormiga muldkeha. Seeläbi laieneks väljakupind bastioni esialgse mahuni.

Vabaduse väljaku ala eeldab läbimõeldud ja vaoshoitud, kuid atraktiivset ehituslisandit. Lähiümbruse linnamaastiku kõrguslik iseloom võimaldab ala planeeringus selle vertikaalse dimensiooni rõhutamist ja edasiarendamist. Väljaku iseloomu kujundab põhja-lõuna suunalise jalakäijate liikumise ja ida-läänesuunalise autotranspordi voo ristumine, mis eeldab mitmetasapinnalist lahendust.

Erilaadse urbanistliku avatuse ja tiheduse koosmõju ja erinevate ajastute arhitektuurikeelte koostöö on selle piirkonna väljakutseks ja võimaluseks.

Detailplaneeringu saaga

• 1997. aasta detsembris tegi toonane linnapea Ivi Eenmaa ettepaneku kujundada Vabaduse väljak ümber. Eesmärgiks oli kaotada platsilt autoparkla ning muuta väljak puhke- ja jalakäijate alaks.
• 16. jaanuaril 1998 kuulutas linnavalitsus välja konkursi Vabaduse väljaku parkla ümberkujundamise ideekavandi saamiseks. Laekus 37 võistlustööd, neist seitse tunnistati tingimustele mittevastavaks.
• 23. märtsil 1998 tehti konkursi tulemused avalikuks ja kuulutati välja võitjad. Žürii otsustas I preemiat mitte välja anda, II preemia läks võistlustööle «Pietro del primo» ja III preemia võistlustööle «Varsti valge» II preemia võistlustöö autoriks oli arhitektuuribüroo Alver Trummal Arhitektid OÜ koos arhitekt Veljo Kaasikuga. III koha sai arhitektuuribüroo Eek & Mutso. Konkursi tulemuste alusel koostati Vabaduse väljaku, Harjuoru ja Kaarli pst detailplaneeringu lähteülesanne, mis 27. augustil 1998 linnavolikogu linnamajanduskomisjonis kinnitati. Korraldati detailplaneeringu koostamise riigihankekonkurss, milllel osales 11 projektbürood. Võitis Alver Trummal Arhitektid OÜ.
• 1998. aasta suvel paigaldati ajutiselt parkivatest autodest vabastatud väljakule konteinerhaljastus ja pingid, asfaldile joonistati lilled.
• 4. mail 1999 kooskõlastas muinsuskaitseinspektsioon professor Rein Zobelilt detailplaneeringu koostamiseks tellitud arhitektuuri-ajaloolised eritingimused.
• 2000. aasta suvel oli detailplaneering esimest korda avalikul väljapanekul, laekus üle 70 protesti. Pooled protestid käsitlesid Vabaduse monumendi puudumist planeeringus.
• 2001. aasta aprillis otsustas linnavolikogu rajada Vabaduse monumendi ja käivitada selleks monumendikonkursi.
• 2001. aasta oktoobris-novembris oli avalikul väljapanekul detailplaneeringu muudetud lahendus, kus oli ära määratud ka Vabaduse monumendi ala. Protestide tõttu otsustas linnavalitsus Vabaduse monumendi konkursi tulemused ära oodata.
• 22. augustil 2002 kehtestas linnavolikogu taas protestidesse takerdunud detailplaneeringu osaliselt, Kaarli pst, Toompea t ja Wismari t vahelise kvartali osas, võimaldamaks rajada alale okupatsioonide muuseum.
• 2002. aasta sügisel lõppenud Vabaduse monumendi konkurss ning presidendi soov paigutada Vabaduse monument hoopis lauluväljaku nõlvale põhjustasid detailplaneeringu edasises menetlemises pikema pausi.
• 2003. aasta suvel otsustab linnavalitsus Vabaduse väljaku planeeringu lähteülesannet muuta, et täielikult seiskunud planeeringuga edasi minna.
• 2004. aasta suvel läks planeering uuesti avalikustamisele. Samas oli jätkuvalt lahtine vabadusmonumendi asukoht.
• 2004. aasta sügisel esitasid arhitektid planeeringu täienduse, millega vabadusmonumendi asupaigaks saaks Ingeri bastioni müüride väljakaevamisega Mayeri treppide kõrvale tekkiv tühi plats.
• 2005. aasta veebruaris võttis linnavalitsus muudetud detailplaneeringu taas vastu. Protestide ning planeeringualasse jäävate maade omandiprobleemide tõttu on detailplaneering siiani volikogu poolt kehtestamata.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.