"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
Autode hulk hakkab taluvuse piiri ületama (0)
01. november 2006

Tallinnas on üha tõsisemaks probleemiks kujunenud autode hulga kasvust tingitud ebamugavused. Tipptundidel võib sihtkohta jõudmine lausa mitu korda rohkem aega võtta kui paari aasta eest. Kui me autode juurdetuleku vastu midagi ette ei võta, läheb olukord aina hullemaks.

Võrreldes 1996. aastaga on liiklustihedus Tallinna piiridel kahekordistunud. Kesklinnas on liiklustihedus kasvanud 25 protsendi võrra. See on toonud kaasa parkimisprobleemid ning tänavate läbilaskevõime ammendumise. Ja pealinna tänavaid koormavate liiklusvahendite hulk kasvab ilmselt veelgi. Viimane aeg on autostumist pidurdama hakata.

Iseenesest mõistetavalt on liikluse ohjes hoidmine ning teede ülekoormatusest tingitud probleemide lahendamine linnavalitsuse ülesanne. Linnakeskkonna paremaks ja inimsõbralikumaks muutmine on meie ühine soov. Seda eesmärki täidab ka Tallinna parkimise korralduse arengukava aastateks 2006–2014.

Arengukava seab põhieesmärgiks isiklike sõiduautode kasutamist piirata. Seda eesmärki aitab saavutada alternatiivsete liikumisviiside (ühistransport, jalgsikäimine, jalgrattasõit) atraktiivsuse tõstmine ning alternatiivsete liikumisviiside kasutamist soodustav parkimispoliitika.

Üheks tähtsamaks sammuks on parklate rajamine äärelinna. See võimaldaks linna piiri tagant tulijal auto valvega parklasse jätta ning sealt ühistranspordiga kesklinna liikuda. Sellist mitmes Euroopa suurlinnas edukavalt töötatavat «pargi ja sõida» süsteemi sai proovida ka septembris peetud autovaba nädala raames.

«Pargi ja sõida» parklad on kavas rajada Laagrisse ja Järvele, lennujaama juurde ning Peterburi teele Smuuli tee äärde, samuti Õismäele Paldiski maantee sissesõidul asuva ühissõidukite lõpp-peatuse juurde. Ka linnale kuuluv suur parkla Pirita Regati maja juures oleks tulevikus üks võimalik ümberistumiskoht.

Lisaks näeb arengukava eelnõu ette rajada koos erafirmadega kesklinna mitu maa-alust parklat. Suurt vastasseisu kohanud Vabaduse väljaku alune parkla leevendaks südalinnas valitsevat parkimisprobleemi oluliselt. Vanalinn peaks tulevikus aga jääma ainult jalakäijatele. Arengukava näeb ette ka parkimismajade rajamise linnaosadesse.

Et inimesed jätaksid oma isikliku sõiduki meelsasti parklasse ja kasutaksid ühistransporti, peab ühendus soovitud sihtkohaga olema kiire ja mugav. Selle tagamiseks rajame lisaks olemasolevatele ka mitmeid uusi ainult ühissõidukitele mõeldud radu. Juba järgmisel aastal tahame ühe sellise valmis saada Pirita teel. Kiirema ühenduse sihtkohaga tagab ka pidev ühissõidukite uuendamine ning liinigraafikute tihendamine.

Teiseks tähtsaks sammuks parkimise arengukavas on tasulise parkimise piirkonna suurendamine. Sellega ei taha me inimesi ahistada, vaid lahendada paljude jaoks valusa probleemi. Praegu tasulise parkismisala piiridele jäävad alad on parkivatest autodest umbes. See takistab kesklinnas elavate inimeste liikumist ja häirib meelerahu. Me ei saa lasta jätkuda olukorral, kus näiteks Kadrioru elanikud ei saa autoga oma maja juurde, sest ümbruskonnas tööl käivad inimesed on kõik parkimiskohad hõivanud.

Olgugi, et parkimise arengukava ei too kõigile autode rohkusest tingitud probleemidele kiiret lahendust, on see siiski tähtis samm olukorra paranemisel.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.