“Elus ja maadluses ei tule midagi lihtsalt, tööd peab tegema.”

Epp Mäe, maadleja
Salapärased bastionikäigud avanevad (0)
01. november 2006

Tallinn kavatseb järgmise aasta algul avada kõigile huvilistele tutvumiseks kogu Euroopas ainulaadsed bastionikäigud. Rootsi ja Ingeri bastioni aluste käikude remondi I etapp on lõppenud.

Linnapea Jüri Ratase sõnul võivad kindluskäigud kujuneda Tallinna üheks olulisemaks turismimagnetiks. «Seesuguseid maa-aluseid bastionikäike mujal Euroopas säilinud pole, seega on Tallinnal eriline vaatamisväärsus,» usub linnapea.

Käikude olemasolu teadvustamine ja nende korrastamine algas 1990. aastate lõpus, põhjalikumad tööd 2004. aastal. Praeguseks on puhastatud 380 meetrit Ingeri ja Rootsi bastioni käike, paigaldatud ventilatsioon, valgustus- ja tuletõrjesüsteemid. Kokku kulus aastatel 2005-2006 käikude korrastamisele 10,3 miljonit krooni, sama palju investeerib linn bastionikäikudesse ka järgmisel aastal. Plaanis on koostada ja üles seada bastionikäikude ajalugu tutvustav väljapanek ning käigud Kiek in de Köki ja linnamüüriga ühendada.

«Kui kõik plaanitav tehtud saab, oleks võimalik Harju tänava otsast Mayeri treppide juurest maa alla laskuda ning Lühikese jala väravatorni juures maa alt välja tulla,» kirjeldas kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitseosakonna juhataja Boris Dubovik.

Abilinnapea Kaia Jäppineni sõnul on bastionikäikudel turismiatraktsioonist laiem tähendus nii kogu vanalinna renoveerimisprogrammi kui ajaloolise Tallinna elustamist silmas pidades. «Tahame ajaloolised piirkonnad ligitõmbavamaks muuta ja sinna rohkem elu tuua ning ühtlasi harida ja õpetada,» ütles abilinnapea. «Avatav ekspositsioon kannab esmajoones seda eesmärki.»

Tulirelvad tõid uued kindlustussüsteemid

Tulirelvade areng 16.–17. sajandil nõudis kindlustussüsteemide uuendamist, sest jäigad kivimüürid ei pannud suurtükitulele vastu ega täitnud enam piisavalt oma kaitsefunktsiooni. Palju efektiivsem oli muldkindlustuste süsteem, kus kivi- või puitvoodriga kaetud muldkeha võttis kahurikuuli või mürsu vastu pehmemalt ning linnale tekitatud kahjustused olid paiksemad ja ulatuselt väiksemad.

Tallinna bastionaalsed kindlustused, mille kavandas Rootsi kuulus militaararhitekt Erik Jonsson Dahlberg, rajati põhiosas Rootsi ülemvõimu ajal, aktiivseim ehitusperiood jäi 17. sajandisse. Vanimad Tallinna muldkindlustuse projektid on pärit 1634. aastast, mil hakati rajama nn Vana Wismari raveliini. 1671. aastal alustati kindlustuste ulatuslikumat korrastamist, järgmisel aastal algas Ingeri poolbastioni ja veidi hiljem Rootsi bastioni rajamine. Tallinna bastionaalset kindlustussüsteemi ei jõudnud rootslased ega ka neilt 18. sajandi alguses võimu üle võtnud venelased lõpuni ehitada.

18. sajandi lõpuks – 19. sajandi alguseks kaotasid bastionid seoses sõjapidamisviiside muutumise ja relvastuse arenguga oma tähtsuse ja jäid aktiivsest kasutusest kõrvale. 1858 kustutati Tallinn kindluslinnade nimekirjast.

Bastionidele leiti uus rakendus

Bastionide peale rajati pargid, kuhu kerkisid muusikapaviljonid, restoranihooned ja palju muud. Need kaunid puitehitised on praeguseks hävinud, säilinud on vaid Harjumäe kõlakoda. Alles on aga toona istutatud puud, millest praeguseks saanud tõeliselt vägev põlishaljastus.

Rahvasuust kadusid ka vanad nimetused, bastione hakati nimetama «mägedeks»: Harjuväravamägi, Lindamägi, Rannaväravamägi (Skone bastion), Musumägi (Viruvärava bastion). Kõige paremini on neist säilinud Ingeri ja Rootsi bastion.

Vallikraav bastionide ees täideti 19. sajandi lõpuks, piirkonnast kujunes puhke- ja spordiala (Hirvepark ja praegune tenniseväljakute ala koos 20. sajandi esimesel kümnendil ehitatud Harjuoru võimlaga). Bastionide käigud varisesid aja jooksul osaliselt sisse, osaliselt täideti ja müüriti kinni, kuid ei vajunud päris unustusse. Väiksemaid osi neist kasutati 19. sajandil ja 20. sajandi algul näiteks ladudena, II maailmasõja ajal oli osa käike kasutusel varjenditena.

Ka hiljem, Nõukogude ajal, jäid neisse nn tsiviilkaitsevarjendid koos vastava sisustusega (raudvoodid, ventilatsiooniseadmed, paksud vaheuksed). Siis rajati käikudesse uued sissepääsud endisest vallikraavi põhjast, varem pääses käikudesse vaid bastioni laelt treppi mööda alla laskudes. Nõukogude perioodi lõpus korrastati bastionide tugimüürid, kuid käikude korrastamiseni ei jõutud ja üldsus neist ei teadnud. 1990. aastate algul hõivasid osa bastionikäike kodutud.

Bastionikäikude arheoloogilised uuringuid viis läbi Agu OÜ, peaprojekteerija on Uuetalu OÜ ning ehitaja Facio Ehitus.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.