“Elus ja maadluses ei tule midagi lihtsalt, tööd peab tegema.”

Epp Mäe, maadleja
Tulevikust saab ühel päeval olevik (0)
01. november 2006

Maruline tee-ehitusaasta hakkab lõppema. Selle asemel et jälle rääkida sel aastal teedesse investeeritud sadadest miljonitest kroonidest, sooviksin peatuda tulevikul, sest ühel ilusal päeval saab tulevikust olevik.

Praegune linnavõim soovib igal aastal teha teid korda vähemalt 400 miljonit krooni eest. Sellega tagame teede olukorra paranemise ning uute ühendusteede ja ristmike ehituse. 2007. aastal plaanime teede jaoks just nii palju raha anda. Kõige tähtsam on see, et teede investeeringute tase on igal aastal vähemalt stabiilne, kuid veel parem, kui see natuke tõuseks. Linnavõimu seisukoht on, et kui linnal läheb hästi, siis peabki investeerima.

Teed aga ei koosne ainult asfaldist. Järgmistel aastatel on oluline roll ka maaostudel. Kui Põhjaväila ja Russalka ristmiku ehitus teoks saab, peame omandama nii mõnegi maatüki, mis uuele läbimurdele ette jääb. Nende uute maismaaühendustega tagame, et suurtel kaubaautodel ei ole linna südamesse asja ning liiklus muutub nii ühistranspordi kui ka sõidukite jaoks sujuvamaks. Teed vajavad kindlasti ka rohkem märgistusi. Seda silmas pidades jätkame projektiga «Turvalised ülekäigurajad».

Põhjamaale omaselt on meil pimedat aega pea sama palju kui valget ning seetõttu oleme juba kaks aastat rakendanud ülekäiguradade väljavalgustamist. Selle aasta lõpuks saab olema valgustatud turvalisi ülekäiguradasid 56 ning me jätkame nende rajamist. Teele suunatud valgusvihud muudavad jalakäijad autojuhtidele nähtavamaks. Uudse lahendusena soovime veel selle aasta lõpus katsetada õppeasutuste juures olevatel ülekäiguradadel vilkuvaid kollaseid fooritulesid. Lapse ohutut kooliteed silmas pidades ei saa ega tohi kokku hoida.

Selge on see, et Tallinn ei suuda mitte üksnes linna, vaid kogu riigi jaoks tähtsaid ristmikke üksi ehitada, sest need objektid on kulukad. Näiteks on hinnatud Ülemiste ristmiku terviklahenduse ehitamise maksumuseks umbes 800 miljonit krooni (2006. aasta sügise hindadega).

Me ei saa aga kogu teedele ette nähtud raha ühte kohta panna ning sellega teiste teede olukorda halvemaks muuta. Praegu peame läbirääkimisi majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga, et saaksime Euroopa Liidu rahaga meie kolm põhilist valupunkti – Ülemiste ristmiku, Russalka ristmiku ning Haabersti ringi – just ELi kaasabil korda teha.

Igal kuul ilmub meie linna järjest rohkem autosid. Ainus võimalus olukorda parandada on teede projekteerimisel ühistranspordile mõeldud sõiduradadele tähelepanu pöörata. Et kodust väljudes oleks kõigil selge – hubase bussi või muu ühistranspordivahendiga jõuab sihtkohta kiiremini. Heaks näiteks on siin tänavu valminud Tartu maantee läbimurre, kus trammiliiklus on sõidukite omast eraldi.

Pean oma isiklikuks kohustuseks järgmise aasta alguseks käima lükata programm «Pargi ja sõida». See tähendab seda, et autoga liikleja pargib oma sõiduki turvalisse parklasse enne kesklinna ja sõidab linna südamesse ühistranspordiga mööda spetsiaalset rada.

Lisaks peame lähiaastatel jätkama kergliiklusteede ehitamisega, sest arenenud linnadest oleme selles vallas veel väga kaugel. Meie eesmärk peab olema selge. Tulevikus on Tallinnas sõiduteede osakaalust 50% jalgrattateid. Äsja külastasin Euroopa kultuuripealinnadena koostöö kavandamise raames Turu linna ja mind üllatas, kui palju kasutavad sealsed elanikud liiklemiseks jalgratast. Ühe probleemi saame küll suure tõenäosusega lahendada juba järgmisel aastal.

Nimelt pole meie linnas kinnist kergliiklusteed, mis oleks sobiv paik ratturitele, rulluisutajatele ja -suusatajatele. Sel aastal jõuab Lillepi pargis asuva ringi projekteerimine lõpule ja järgmisel aastal võime alustada ehitusega. On meeldiv tõdeda, et suure panuse projekti realiseerimisse andsid spordientusiastid ise.

Vaieldamatult oli pealinna jaoks aasta suurim tee-ehitusprojekt Tartu maantee. Ilmselgelt puudutavad nii ulatuslikud tööd suuremal või vähemal määral meid kõiki. Linnatänavatel toimuv paneb meid kaasa mõtlema, kiruma või rõõmustama. Linnapeana loodan, et 4. novembril liiklusele avanev Tartu maantee teeb linnakodanikele rõõmu.

Arvan, et olete minuga sama meelt – kuid kestnud teeremont oli meile kõigile katsumus, aga tulevikku silmas pidades möödapääsmatu. Tänan teid mõistva suhtumise eest. Linnarahva toetus annab lootust, et ka tulevikku planeeritud suurprojekte on võimalik edukalt ellu viia.

Enne kui selle aasta teedeehitustele lõpliku joone alla tõmbame, kohtun raekojas kõigi ehitusfirmade esindajatega, et tänada neid linna korrastamisse tehtud panuse eest.
Kaaslinastele tahan südamele panna: hoidkem suuremat pikivahet ja kõndides vaadakem tähelepanelikumalt enda ette, sest kohe on tulemas esimesed külmad ja libedusoht suureneb. Kuigi ka selleks on linn juba valmistunud. See on aga juba teine teema.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.