"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
Linn investeerib haridusse ja kultuuri (0)
15. november 2006

Võttes kokku linnavalitsuse tegevusaasta hariduses, spordi ja noorsoo ning kultuuri vallas, võime öelda, et on olnud palju kordaminekuid.

Näiteks on suurenenud investeeringud kultuuri- ja haridusvaldkonnas, linna kultuuri- ja haridustöötajatel tõusis palk. Senisest rohkem toetasime spordi-, kultuuri- ja noorteüritusi ning mitmekesistus nende valik.

Ühtlasi kindlustasime tasuta koolitoidu kõigile põhikooli- ja Kopli ametikooli õpilastele ning gümnaasiumiastme vähekindlustatud õpilastele. Lisaks tasuta koolitoidule katab Tallinna linn 400 krooni ulatuses munitsipaalkoolis I–V klassis õppivale lapsele töövihikute ostmisega seotud kulud.

Oleme seadnud endale eesmärgiks, et nelja aasta pärast on kõik Tallinna üldhariduskoolid remonditud ja korras. Praegu on 75 üldhariduskoolist täielikult renoveeritud 17, tööd käivad veel neljas koolis. Koos erafirmadega algatatud projekti raames saavad korda veel kümme kooli. Seega jääb remontida veel 44 kooli, millest 15-20 vajavad tervikremonti.

Sel aastal said ehitus- ja projekteerimistöödeks linnaeelarvest raha 42 Tallinna üldhariduskooli, kogusummas 88 miljonit. Tervikuna remonditi Jakob Westholmi gümnaasium, Rahumäe põhikool ja Linnamäe Vene lütseum.

Kultuuri valdkonna suurimaks saavutuseks võib kahtlemata pidada Tallinna valimist Euroopa kultuuripealinnaks aastal 2011. Kultuuripealinnaks pürgimisel ja selle edukaks toimumiseks oleme algatanud laiapõhjalise koostöö ja diskussiooni erinevate loomeliitudega ja kultuuriavalikkusega.

Kultuuripealinna projekti edukaks õnnestumiseks oleme sõlminud koostöölepped Eesti kohalike omavalitsustega ja Turu linnaga Soomest, kes 2011. aastal koos Tallinnaga Euroopa kultuuripealinna tiitlit kannab. Meie eesmärgiks on teistega koostöös kujundada 2011. aastast mitmekülgne kultuuriaasta kogu regioonis.

Suureks saavutuseks võib pidada ka kokkuleppe sõlmimist Tallinna lauluväljaku rekonstrueerimiseks riigi ja linna koostöös. Tallinna linnavalitsuse ja kultuuriministeeriumi vahel sõlmitud koostööleppe järgi viiakse lauluväljaku peahoonekompleks, lauluväljakul asuvad hooned ja rajatised ning pargi kommunikatsioonid ja haljastus järgmiseks üldlaulupeoks, seega 2009. aastaks tänapäevasele funktsionaalsele ja ohutustehnilisele tasemele. Selle saavutamiseks kohustusid mõlemad pooled finantseerima lauluväljaku remonti aastatel 2007–2009 kokku 120 miljoni krooni ulatuses. Tallinna linn eraldas 2006. aastal lauluväljaku kordategemiseks ligikaudu 15 miljonit krooni.

Linna kultuuriruumi ja avalikus kasutuses oleva linnakeskkonna rikastamise seisukohalt pakub uusi võimalusi Tallinna elektrijaama hüljatud katlamajakompleksi ümberkujundamine loomemajanduse keskuseks – Kultuurikatlaks. Kultuurikatlas avanevad uued tegutsemisvõimalused paljudele erinevatele loomevaldkondadele, oma kindla koha saavad kunstigaleriid, salongid, teatrid, säästva renoveerimise õpitoad, ateljeed ja muusikute prooviruumid ning täiesti uudse projektina ka loomeinkubaatorid.
Lõpusirgele on jõudnud 2005. aastal alanud Ingeri ja Rootsi bastioni käikude konserveerimine ja üldehitustööd, valmis on saanud juba 350 meetrit maa-aluseid käike. Lähiajal seisab ees ekspositsiooni kujundamine, et juba järgmise aasta alguses saaksime käigud külalistele ja linnakodanikele uudistamiseks avada.

Rootsi-Mihkli kirikus avati ka Tallinna esimene kirikumuuseum, selle ehitust toetas Euroopa Liit.

Tänane linnavõim hindab kõrgelt ja peab väärikalt meeles oma esimest eestlasest linnapead Jaan Poskat. Et jäädvustada Jaan Poskat veelgi väärikamalt linna ajalooraamatusse, otsustasime restaureerida Poska maja Kadriorus. Sellega oleme päästnud linna ühe olulise kultuurimälestise ning lisaks rikastub linn veel ühe muuseum-toaga ja esindushoonega.

Spordivaldkonnas pean edukaks 2005. aastal käivitunud terviseliikumise programmi «Tallinn liigub», mille raames toimus üle 170 üksikürituse. Sellest aastast on Tallinnal ka oma esindusmeeskond – BC Tallinn Kalev/Cramo. Nimelt sõlmis linn kokkuleppe korvpalli esindusvõistkonna osas MTÜ Rafter Spordiklubiga, võttes kohustuseks toetada korvpallimeeskonda 2,7 miljoni krooniga.

Koos Eesti Olümpiakomitee ja erafirmadega on jõudnud lõppfaasi olümpiavõitjate terviseraja arendus. Valminud on Nõmme ja Lasnamäe spordikompleks ning aasta lõpus valmib Inglise kolledži spordihoone.

Noorsootöö vallas võttis linnavolikogu vastu Tallinna noorsootöö arengusuunad aastateks 2006–2010, millest lähtudes hakkame oma edaspidiseid tegevusi planeerima ja ellu viima. Nimetatud arengukava raames toimus Tallinnas rahvusvaheline noorsootöö konverents ning algatatud on linna erinevate ametiasutuste noorsootöö tegevuskavade koostamine. Veel tänavu valmib Põhja-Tallinnas kauaoodatud Kopli noortekeskus.
Kokkuvõtteks võib vaid tõdeda, et oli töine, huvitav ja igati edukas aasta.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.