“Elus ja maadluses ei tule midagi lihtsalt, tööd peab tegema.”

Epp Mäe, maadleja
Teeme linna ühiselt paremaks! (0)
15. november 2006

Praeguse linnavõimu esimese aasta toimetusi kommunaalmajanduse ja keskkonna valdkonnas võib iseloomustada märksõnadega mahukas teedeehitus, uued projektid ning koostöö elanikega.

Nende valdkondade eest vastutajana on heameel tõdeda, et aasta alguse ideed ja projektid lauasahtlisse ei jäänud – reaalne tulemus on ka linnas näha.

Teed, teed, teed

Tänavatesse ja teedesse kulunud ligi 570 miljonit krooni on läbi aegade suurim investeering Tallinnas. Kui arvestada siia juurde teehoolduskulud, kergliiklusteede ehitamine, välisinvesteeringud, tänavavalgustuse ja fooride paigaldamine ning teede laiendamiseks vajalikud summad maa- ja asjaõiguste omandamisel, on tänavu teedele kulunud 900 miljonit krooni.

Uue asfaltkatte said paljud suuremad ja väiksemad teeobjektid (hoovialad, peatused, kõnniteed jne).

Lisaks nädal tagasi avatud taasiseseisvumisjärgse perioodi suurimale ehitusele Tartu maanteele said uue katte sellised olulised tänavad nagu Toompuiestee, Rannamõisa tee, Sõpruse puiestee Linnu tee ja Vilde tee vaheline lõik, Suur-Sõjamäe tänav, osa Mustakivi ja Merivälja teest, Viljandi maantee Kalmistu tee ja Valdeku tänava vaheline lõik, Odra ja Juhkentali tänava ristmik bussijaama juures.

Roheline linn

Rahuolu linnaga saab paraneda ainult koostöös siin elavate inimestega.

Tallinna strateegilistes arengusuundades 2005–2009 seatud eesmärgid lähtuvad arusaamast, et linn vajab rohelise mõttelaadiga korrakaitseüksust, kes ei dubleeri politsei ülesandeid ega asenda turistidega tegelemisel giide. Selleks loodud ja praegu 24 tundi ööpäevas tegutseva munitsipaalpolitsei tegutsemise eesmärk on korrastatuma ja meeldivama elukeskkonna saavutamine, teadlikkuse tõstmine linna heakorraeeskirjadest ja rikkumistele lahenduse leidmine.

Autovaba nädala raames osutus autojuhtide seas populaarseks Tallinnas esimest korda katsetatud projekt «Pargi ja sõida». Viie päeva jooksul otsustas ühistranspordi kasuks ligi 1300 autokasutajat. See on lootustandev. Tänu «Pargi ja sõida» võimaluse kasutajatele olid nädala jooksul linna ummikud 10 kilomeetri jagu lühemad!

Heast algatusest peab saama mõtteviis ja tegevuskava. Tallinn tegi Euroopale linnadele ettepaneku seada sisse Euroopa rohelise pealinna tiitel või vastav auhind, millega igal aastal pärjataks Euroopas keskkonnaalal kõige enam silma paistnud linna. Euroopa rohelise pealinna idee on tunnustada linnu, mille arendamisel pööratakse erilist tähelepanu looduse säilitamisele ja taastamisele. Tänaseks on ideed toetanud üle neljakümne Euroopa linna, oma heakskiidu idee rakendamiseks andis Euroopa Komisjon.

Kaetud varemed, uued veemängud ja tublid korteriühistud

Linnaruumi heakord ja kujundus on asjad, mille põhjal turistid ja uued võimalikud linnaelanikud pealinnast esmamulje saavad. Vähem tähtis pole soov, et endalgi siin kena elada oleks.

Harju tänava tõusmine varemetest haljasalaks on töövõit nii linnavalitsusele kui meelepärane lahendus tallinlastele. Oli see ju väga paljude linnaelanike soov, et saaks kord likvideeritud üle poole sajandi vanalinna ilmestanud häbiplekk. Detsembris avame seal uue avaliku liuvälja, mis rohelise aastaaja saabudes haljasala ilme võtab.

Tänavu sai linnavalitsuse ja korteriühistute koostöös alguse projekt «Hoovid korda!», mille eesmärk on puhtad, korras ja liikumiskõlbulikud majade ümbrused. Eraldasime korteriühistutele selleks kümme miljonit krooni, tänu millele ja lisaks korteriühistute endi kaasfinantseerimisele sai heakorrastatud üheksakümne kaheksa maja lähiümbrus. Kuna projekt osutus edukaks ja osa võtta soovijaid kogunes palju, jätkub «Hoovid korda!» tuleval aastal.

Viimaseid aastaid Tallinna purskkaevude ajaloos võib nimetada renessansiks. Nii lubab arvata mitmete ajahambast pureda saanud veemängude remontimine ja uuendamine viimastel aastatel. 35 avalikust purskkaevust töötab 30.

Tänavusel Tallinna päeval, 15. mail avati purskkaevud Kadriorus Eduard Vilde majamuuseumi ees ja Georg Otsa muusikakooli ees. Augusti lõpus tähistas sünnipäeva Kadrioru park, kelle kingitustepagasit täiendas linnavalitsus muu hulgas ka nelja korrastatud purskkaevuga Luigetiigil. Renoveeriti purskkaev Kivisilla tänaval, värvikireva veemängu sai Kosmose kino esine haljasala.

Viies rand ja sada lastemänguväljakut

Tallinlastele tõi 2006. aasta suvi lisaks pikaajalisele päikesepaistele juurde ka ühe puhkeala. Looduslähedase maastikuga omanäoline Paljassaare poolsaar koos Pikakari ranna ja Katariina kaiga oli möödunud suvel kuum koht.

Selleni lubasid aga jõuda vabatahtlike prügikoristustalgud poolsaarel, puhkeala heakorrastamine ja korraliku juurdepääsutee rajamine. Aga ka linnuvaatlustorni avamine, mis loodussõpradele võiks meelispuhkepaigaks saada.

Suplejate jaoks on rõõmustav uudis kindlasti see, et läbi hooaja tehti veeuuringuid ja Pikakari ranna vesi on nüüd ka ametlikult ujumiskõlblikuks kuulutatud.

Teostumas on linnavõimu lubadus rajada pealinna pisiperele mänguväljakuid. Novembri lõpuks peaks kõik «100 lastemänguväljakut» projekti raames rajatud mänguplatsid valmis olema. 91 neist asuvad lasteaedade ja koolide juures, üheksa elamukvartalite hoovides.
Usun, et seda projekti võib pidada ka sissejuhatuseks järgmisele aastale planeeritud mahukale lasteaedade renoveerimisele ja uute lasteaedade rajamisele.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.