"Riigid, kes täna on vaktsineerimise edetabelites kõrgel kohal, on teinud inimestele hästi lihtsaks sõna otseses mõttes “vaktsiini otsa komistamise”, et inimene ei pea oma tavapärastelt radadelt üldse kõrvale astuma, selleks, et oma vaktsiinisüst kätte saada."

Kersti Kaljulaid, president
Ajud – Eesti XXI sajandi tähtsaim loodusvara (0)
29. november 2006

Eesti areng on olnud tormiline ning ühiskond on muutunud rikkamaks ja ühtsemaks.

Liitumine Euroopa Liidu ja NATOga on loonud turvatunde. Lisaks sellele on paranenud looduse seisund ning suurenenud sotsiaalne turvalisus ja heaolu. Eestil on hea rahvusvaheline maine ning me võime uhkust tunda meie kultuuri ja majanduse edusammude üle.

Paraku tuleb tõdeda, et meie edukus allhankijana ja transiidimaana ei taga automaatselt edu tulevikus, vaid meil seisab ees väga oluliste valikute tegemine. Meie riigi edu ning inimeste heaolu sõltuvad üha enam uutest teaduslikest avastustest ja innovatsioonidest. Innovatsioonid omakorda sõltuvad hariduse, teaduse, tehnoloogia ja tehnoloogiasiirde kvaliteedist. Järelikult on hariduse ja eriti kõrghariduse kvaliteet üheks võtmesõnaks kõigil tasemeil.

Arvestades seda, et väikestel maadel ei jätku spetsialiste õpetamaks ja arendamaks piisavalt kõrgel tasemel kõiki teadusharusid, on vajalik fokuseerimine ja jõudude koondamine teatud aladele. Nii nagu tööstusturg, on ka haridusturg globaalne. Seda ja Eesti demograafilist olukorda arvestades peaks Eesti olema aktiivne ja hoolitsema selle eest, et ülikoolides õpetataks lisaks eesti keelele piisavalt ka inglise keeles.

Hariduse kõrge kvaliteet ja ingliskeelse õpetuse võimalus peaksid Eestisse meelitama andekaid noori ka muudest maadest. See kiirendaks Eesti osalemist rahvusvahelistes haridus- ja teadusprogrammides. Euroopa ja USA kogemus näitab, et edukad on sellised ülikoolid, kus õpetus põhineb kõrgetasemelisel teaduslikul uurimistööl. Viimast ei ole võimalik saavutada tavalise ekstensiivse arenguga, vaid selleks on vaja eelisarendada kahte-kolme Eesti ülikooli.

Euroopa Liidu liikmena on meil nüüd võimalus täiesti uut tüüpi rahvusvaheliseks koostööks. Eelkõige tuleb kiirendada koostööd ja integratsiooni Soomega. Tallinna ja Helsingi vahelise tehnoloogiasilla loomine oleks väga mõistlik, sest globaalselt oleme tugevamad koos, meil on mõlemal hea haridustase, vähe loodusvarasid ning psühholoogiline valmisolek kasutusele võtta ja luua uusi tehnoloogiaid. Arvestades Euroopa mastaape, tasuks sellesse koostöösse lisaks Tallinna teadlastele kindlasti kaasata Tartu teadlased ja tehnoloogid.

Lähitulevikus ootab nii Eestit kui ka Soomet kvalifitseeritud tööjõu nappus, mistõttu vajame ratsionaalset koostööd, integratsiooni ja tööjaotust nii hariduses, teaduses kui ka arendustegevuses.

Kokkuvõttes võib öelda, et Eesti tuleviku parimaks garantiiks on haritud ja heade oskustega varustatud inimesed. Kõige tähtsamaks eesmärgiks on meie kõige kallima vara – inimeste – arendamine. Peame hakkama tõsiselt hoolt kandma meie «säravate peade» eest.

Autor esindab Helsingi Ülikooli Biotehnoloogia Instituuti ja Eesti Teaduste Akadeemiat

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.