"Riigid, kes täna on vaktsineerimise edetabelites kõrgel kohal, on teinud inimestele hästi lihtsaks sõna otseses mõttes “vaktsiini otsa komistamise”, et inimene ei pea oma tavapärastelt radadelt üldse kõrvale astuma, selleks, et oma vaktsiinisüst kätte saada."

Kersti Kaljulaid, president
Linnahall tõuseb tuhast (0)
29. november 2006

Tallinna linnavalitsus kavatseb muuta linnahalli rahvusvahelisel tasemel konverentsi- ja kontserdikeskuseks. «Selleks plaanime linnahallile ja seda ümbritsevatele kinnistutele hoonestusõiguse seada,» ütles abilinnapea Taavi Aas.

«Hoonestusõiguse omandaja kohustuks koostama alale detailplaneeringu ning seejärel linnahalli vastavalt etteantud tingimustele remontima. Linnahalli kõrvale oleks võimalik rajada eeskätt konverentsikeskust teenindav majutus- ja toitlustuskeskus.»

Aasa sõnul seataks hoonestusõigus avaliku kirjaliku enampakkumise korras.
Hoonestusõiguse omandamise alghinnaks on arvestatud 60,9 miljonit krooni, mis võrdub kolmekordse hoonestusõiguse aastatasuga. Hoonestusõigus seatakse 50 aastaks.

«Kahetsusväärselt ei ole võimalik sobilike ruumide puudumise tõttu Tallinnas korraldada suuri, rohkem kui tuhande osavõtjaga rahvusvahelisi konverentse,» nentis Aas. «Samas on väga soodsas asukohas hiigelsuur, ainulaadne ja omal ajal väga aktiivselt kasutatud linnahall nüüdseks vananenud ja kasutusest peaaegu välja langenud.»

Ainulaadnesuur saal säilib

Aas rõhutas, et linnahalli kui silmapaistva arhitektuurimälestise remontimiseks seatud muinsuskaitse eritingimused kindlustavad nii hoone välisilme kui ka sisemuses kõige väärtusliku säilimise. «Oleme linnahalli ümberehitamise protsessi kaasanud lisaks teistele spetsialistidele ka selle ainulaadse hoone arhitekti Raine Karbi,» lisas Aas.

Säilitada tuleb suur 4800-kohaline amfiteatrilaadne saal, mis moodustab saali tagaseina ülestõstmisel sellega külgneva fuajee ja garderoobiga ühtse hiigelsuure, läbi akende merele avaneva ruumi.

«Seega on võimalik linnahallis ka edaspidi kontserte ja etendusi korraldada,» ütles Aas. «Veelgi enam – arendajal tuleb ka tehnoloogiliselt tänapäevasel tasemel lavakompleks ehitada. Seni on esinetud paraku alaliseks kujunenud ajutisel laval. Lavatehnika lõpuni ehitamine tõstab linnahalli väärtust etenduse- ja kontserdikorraldajate silmis mitu korda ning tagab võrreldamatult suurema elamuse.»

Konverentside tarvis tuleb luua võimalus suur saal vajadusel liikuvate vaheseinade abil väiksemateks saalideks tükeldada.

Hoone ülejäänud osades on võimalik konverentsi- ja messikeskuse vajadusi arvestavaid ümber- ja juurdeehitusi teha.

Nüüdseks amortiseerunud ja kasutusest välja langenud jäähall on võimalik ümber ehitada messikeskuseks. Ümber- ja juurdeehitised on võimalikud ka merepoolses osas, kus praegu paiknevad väikelaevade sadamaterminal, helikopteri maandumisplats ning jäähalli jahutusbasseinid.

Lisapinda on võimalik tekitada ka tööstusettevõtteid teenindanud raudteeharude tõttu rajatud estakaadi alla. Ühtlasi tuleb luua praegusele trepistikule alternatiivne mugav juurdepääsuvõimalus ning hoone eri osad omavahel ühendada ja tervikuna toimima panna.

Kahele linnahalliga külgnevale krundile on arendajal võimalik ehitada kolm uut hoonet, mis peavad olema linnahalli funktsioonidega seotud. «Seega saab nendel kinnistutel arendada konverentsiturismi,» ütles Aas. «Tegemist on meil seni väga nõrgalt kaetud, kuid suure potentsiaaliga äriga.»

Aasa sõnul väärtustaks linnahalli aktiivselt kasutatavaks konverentsi- ja kontserdikeskuseks muutmine kogu piirkonna.

Perspektiivikas piirkond

«Nii linnahallil kui ka kogu seda ümbritseval alal on suur arengupotentsiaal,» kinnitas Aas. «Linnahalli ümbrisevale tühermaale kerkib juba lähiaastail atraktiivne ja mitmekesine elukeskkond.»

«Algatamisel on linnahalli kõrval asuva Kalasadama piirkonna detailplaneering, mille kehtestamine võimaldab miljöösäästlike elamute rajamist,» selgitas abilinnapea Kalev Kallo. «Tulevikus avatakse linnahalli naabruses kalaturg ning valmib kaldapromenaad. AS Tallinna Sadam plaanib loodekaile reisiterminali ehitamist. Naabrusesse kavandatakse äri- ja eluhooned.»

Abilinnapea Kaia Jäppineni sõnul annab kogu piirkonnale lisaväärtuse vanasse soojuselektrijaama rajatav Kultuurikatel. «Loodame anda 2011. aastaks, kui Tallinn on Euroopa kultuuripealinn, katlamajakompleksile täiesti uue ja modernse ilme,» ütles Jäppinen. «Kultuurikatla kompleks kujuneks Kultuuripealinna programmis kahtlemata üheks huvipakkuvamaks objektiks.»

Idee kohaselt ehitatakse Tallinna elektrijaama hüljatud katlamajakompleks järgmise viie aasta jooksul ümber erinevaid kultuurivaldkondi ühendavaks tavatuks kultuurikatlaks.
Sinna tuleksid muu hulgas kunstigaleriid, salongid, teatrid, säästva renoveerimise õpitoad, ateljeed ja muusikute prooviruumid.

Aasa sõnul on selleks ajaks ilmselt ka linnahall uuele elule äratatud ning kogu piirkond korras. «Hoonestusõiguse konkursi tahame välja kuulutada järgmise aasta alguses,» ütles Aas. «Loodetavasti pälvib see plaan linnavolikogu heakskiidu.»

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.