“Elus ja maadluses ei tule midagi lihtsalt, tööd peab tegema.”

Epp Mäe, maadleja
Rohkem edasiviivat arutelu! (0)
29. november 2006

Eesti pealinna pikaajalise arengu üle arutlemine on igavikulise teemaga tegelemine. Võim muutub, impeeriumid kaovad, aga linnad jäävad ning elavad üle nii halvemad kui ka paremad ajad. Ainuüksi 20. sajandil on Tallinn üle elanud kümme riigivõimu.

Mitmed inimesed, kes külastasid Tallinna 10–15 aastat tagasi ja seda nüüd uuesti külastavad, ütlevad, et linn on tundmatuseni muutunud. Aga kuidas tajume neid muutusi meie ise, kes me elame pidevalt nende muutuste keskel?

Linna kiire areng tekitab mitmeid probleeme, mis on seotud mitte ainult linnaruumiga, vaid ka funktsionaalsusega, konkurentsiga ja positsioonidega teiste linnade suhtes.
Et leida linna kiire arenguga kaasnevatele probleemidele kõige efektiivsemat lahendust, peab probleemidega tegelema hakkama enne, kui need kätte jõuavad, sest hiljem tuleb tegeleda juba vigade parandamisega.

Näiteks eelmisel visioonikonverentsil rääkisime linna ähvardavast tööjõupuudusest, sest Tallinna tekib uusi töökohti kiiremini kui kasvab linna elanike arv. Nüüd on see probleem juba käes kogu Eesti jaoks ja suure tõenäosusega hakkab pidurdama meie majanduskasvu. Nende sammudega aga, mis selle probleemi lahendamiseks tuleb ette võtta, oleme lootusetult hiljaks jäänud.

Enesekriitiliselt peab ütlema, et Tallinna poliitika on aastate vältel olnud ühepäevapoliitika. Me pole suutnud piisavalt arvestada tulevikku suunatud strateegiliste lahendustega. Selle põhjuseks on demokraatliku otsustusprotsessi nõrkus ja demokraatliku tava puudumine linna pikaajalise arenguga seotud küsimuste otsustamisel.

Kahtlemata on ellu kutsutud visioonikonverentside traditsioon ja visiooninõukoda need vajalikud sammud, mis aitavad puuduvaid lünki täita, kuid mitte piisavalt. Suured küsimused vajavad intellektuaalset ettevalmistamist ning neid peab arutama enne, kui need on muutunud poliitilise võitluse objektiks. Milline aga peaks olema see koht ja vorm, et Tallinna pikaajalist arengut puudutavates küsimustes toimuks dialoog?

Mina arvan, et diskussioonifoorum peaks olema pidev ning diskussioon peaks toimuma kõikide tulevikku suunatud otsustuste eel. See ei tähenda, et otsustamisõigus peaks rahva volitatud esindajatelt Tallinna linnavolikogus minema mõne erialaliidu või mõne muu asja n-ö paremini tundva huvigrupi kätte, küll aga peaks langetatud otsus saama laiema kandepinna. Linna uuendamine peab olema piisavalt ette vaatav ning otsuste langetamisel tuleks arvestada strateegiliste eesmärkidega.

Samas ei tohiks konfliktsituatsiooni vältimine mingis küsimuses olla eesmärk omaette, sest just konflikt on sageli protsesside käivitamise katalüsaator. Kui näiteks poleks tekkinud Tallinna ja teiste Harjumaa omavalitsuste vahel ühistranspordi tüli, poleks tõenäoliselt tekkinud mehhanismi selle lahendamiseks ehk ühistranspordikeskust.

Demokraatias arutatakse selle üle, kuidas peab tegema, aga ei arutata selle üle, kas üldse peab tegema, sest otsustama seatud inimestel lasub otsustamiskohustus. Tegemise kohustus on vääramatu ning kõige halvem, mida otsustama seatud inimesed teha saavad, on mitte midagi otsustada.

Kõik visioonikonverentsil osalejad ning Tallinna arenguga seotud küsimustes kaasa mõtlejad aitavad muuta meie linna edasist arengut mõtestatumaks ning seeläbi ka paremaks.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.