Tallinna 2007. aasta eelarve tunnuseks on hool laste ja teiste linnaelanike heaolu eest. Eeltoodud väite paikapidavust kinnitab kas või see valik, mis on tehtud eelarve prioriteetide määratlemisel. Nendeks on lasteaiad ja koolid, haridus- ja kultuuritöötajate palk, elukeskkond, sotsiaalabi ja tervishoid ning teed ja tänavad.

Võrreldes 2006. aasta esialgse linnaeelarvega on järgmiseks aastaks kavandatud eelarve ligi miljardi krooni võrra mahukam, ulatudes 6,5 miljardi kroonini. Võib ju öelda, et headel aegadel pole linnakassa täitmise ja kasutamisega mingeid probleeme. Väidaksin vastu, et just niisugune aeg nõuab strateegilist lähenemist ja tarka planeerimist.

Eelarve puhul on oluline kaugeleulatuvatest eesmärkidest lähtumine ja nende järgimine ka konkreetse finantsaasta üksikobjektide või -ettevõtmiste rahastamisel. Niisugusteks pikaajalisteks eesmärkideks, mida tugevalt toetab ka järgmise aasta eelarvekava, on kindlasti linnaelanike, ennekõike laste heaolu, investeerimine haridusse ja inimsõbralikku elukeskkonda kui kestva arengu tagatistesse.

2007. aasta eelarve aluspõhimõte on luua linnas võimalused jätkusuutlikuks tegevuseks pikema aja jooksul. Muuseas, samasugune rõhuasetus süsteemsele pikaajalisele planeerimisele iseloomustas ka hiljutist visioonikonverentsi «Sünergiline Tallinn». Seal rõhutati korduvalt, et arendades linna tervikuna ja ettevaatavalt, raha ja võimalustega säästvalt ümber käies ning neid targalt ühendades on võimalik saavutada märksa suuremat sünergiat kui n-ö projektipõhise tegutsemisega. Peamise ressursina nimetati seejuures inimesi, ennekõike haritud noori (nt akadeemik Mart Saarma). Nii on igati loogiline, et lapsed ja haridus on seatud ka tuleva aasta linnaeelarve prioriteediks.

Teine oluline põhimõte on sõnadelt tegudele minek. Seda on Keskerakond Tallinnas ka järginud, olgu siis mahukate teetööde lõpuleviimise või lastele mänguväljakute rajamisega. Lõppeval aastal valmis enam kui 120 mänguväljakut. Seega on kuhjaga täidetud neljaks aastaks antud lubadus saja mänguväljaku kohta. Järgmisse eelarvesse on planeeritud ka kolme kooli spordiväljaku kordategemine.

Tähelepanu lastele

Tallinna lapsed väärivad ja ka pälvivad järgmise aasta linnaeelarves varasemast enam tähelepanu. Näiteks eraldame rohkem kui kunagi varem raha lasteaedadele, kuhu varasema viie aasta jooksul on investeeritud kokku 190 miljonit krooni, kuid ainuüksi tuleval aastal investeeritakse 150 miljonit krooni. Summa hõlmab kolme lasteaia ehitust ja kahe projekteerimist. Erinevas ulatuses tehakse töid 82 lasteaias. Kavas on avada 23 uut rühma ja suurendada ka lapsehoiuraha.

Hariduskulude kogumaht ületab tugevalt miljardi krooni piiri. See sisaldab suuri investeeringuid koolidesse. Ent koolimajadesse paigutatavast rahast suurema tähendusega on seal antava hariduse kvaliteet ja pedagoogide tehtava töö väärtustamine.
Tulev aasta toob haridustöötajatele 18-protsendilise palgatõusu – nii suures ulatuses pole nende palk veel kogu iseseisvusaja vältel tõusnud. Osa palgatõusuks vajalikust summast katab riigi eraldatav pearaha, Tallinn lisab üle 80 miljoni krooni.

Ent kindlasti ei kavatse me sellega piirduda ja haridustöötajate palk suureneb ka edaspidi, et hoida koolis häid õpetajaid, oma ala tõelisi asjatundjaid, ning tuua sinna ka noori õpetajaid. Nõuded nii kooli- kui lasteaiaõpetajate kvalifikatsioonile on aastast aastasse kasvanud ning nõuetele vastavaks peab saama ka töötasu. Kindlasti peaks kõrgharidusega töötaja palk ületama Eesti keskmist, veel parem kui ka Tallinna keskmist. Eesootav palgatõus annab lootust, et me selleni ka jõuame.

Palgatõus ootab ka kultuuritöötajaid, kes on tihedalt seotud noorte ja haridusega. Kultuuripealinnaks valmistuvas Tallinnas on kultuurielu edendamine ning valdkonnaga seotud inimeste töö väärtustamine endastmõistetav. Suurt tähelepanu pöörame laste ja noorte toomisele kunsti, kirjanduse ja muusika juurde. Ma usun, et sedakaudu toetame ka haridusasutusi nende eesmärkide saavutamisel.

Positiivse edendamise kõrval tuleb lahendada ka probleeme. Selleks suurendame lastekaitsespetsialistide arvu, et saavutada kord sotsiaalministeeriumi soovitatud näitaja üks lastekaitsetöötaja tuhande lapse kohta (praegu iga 2000 lapse kohta). Tallinnas on tekkimas hea koostöövõrgustik koolide-lasteaedade ja sotsiaalsüsteemi osalusel, tänu millele jõuavad lapse probleemid kooli kaudu edasi, nii et ta saaks abi.

Teised eelisvaldkonnad

Haridusega konkureerib järgmise aasta kuludes vaid ühistransport, kus on samuti tugev surve palgatõusuks. Alles hiljuti korraldas volikogu ees miitingu transporditöötajate ametühing, nõudes 20-protsendilist palgatõusu. Samas oli tegelik palgatõus Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondises sel aastal juba 15 ning Tallinna Autobussikoondises 35 protsenti. Rohkem kui miitingud aitavad jätkuvale palgakasvule kaasa Soome, Inglise jt maade bussifirmad, kes meie juhte üle löövad. Mõneti kurvastav oleks aga võrrelda bussijuhtide ning näiteks lasteaednike palka ja kvalifikatsiooninõudeid.

Ühistranspordikuludeks on kavandatud eelarves enam kui 550 miljonit krooni. Võrreldes tänavusega suureneb liiniveo rahastamine 72,5 miljoni krooni võrra, millest dotatsioon moodustab 65 miljonit ja piletitulu 7,5 miljonit krooni. Piletitulu osa ühistranspordikulude kattes väheneb (tänavu 48,1 ja järgmisel aastal 43,4 protsenti).

Rääkides veel inimeste heaolu suurendamisest, nimetaksin munitsipaalkorterite rajamist, milleks näeb eelarve eelnõu ette 54 miljonit krooni. Kavas on korrastada 14 parki. Teede ehituseks ja remondiks on järgmisel aastal planeeritud kokku 613 miljonit krooni.
Linnaeelarve kulude jagunemine (vt lisatud diagrammi) näitab ilmekalt, et nn pehmed väärtused on selgelt eelistatud, kusjuures haridus on veerandiga kogumahust esmatähtis.