Ega enamik lugejaist teagi, kuidas üldse sünnib linna tähtsaim dokument – linnaeelarve.
Tahaksin sellest veidi täpsemalt rääkida. Pean silmas eelarve eelnõud 2007. aastaks, mis on saanud heakskiidu linnavalitsuse istungil ning nüüd 48 poolthääle ja ühegi vastuhääleta linnavolikogus ka esimesel lugemisel. Meie linna saadikud loevad eelarvet kolmel lugemisel ning teine ja kolmas lugemine on plaanitud 14. detsembrile.
Igal kevadel (hiljemalt suve algul) menetlevad linnavalitsus ja linnavolikogu järgneva kolme aasta eelarvestrateegiat. See dokument ei sisalda küll täpset eelarve jaotust, kuid kulutuste suurusjärgud pannakse valdkonniti paika ning plaanitakse ka sissetulekute struktuur ja kulutuste rahastamise allikad. Seega on eelarvestrateegia koos linna pikaajalise arengukava ja erinevate sektorite arengukavadega aastaeelarve alusdokumendid.
Suve keskel hakkavad kõik linna ametiasutused koostama järgneva aasta eelarve osas oma põhjendatud ettepanekuid. Hiljemalt 1. septembriks peavad ametid esitama eelarve taotlused linna finantsteenistusele, kus pannakse hiljemalt septembri lõpuks kokku eelarveprojekt. See ei tähenda kaugeltki, et eelarve tulud ja kulud on juba viidud kooskõlla. Küll saab esialgsest projektist teada, missugustele tegevustele on erinevad ametid kulutusi planeerinud ning mis on prognoositud tulude ja kavandatavate kulude vahe. Üldjuhul on kulusoove palju rohkem kui prognoositavaid tulusid.
Praeguse linnavalitsuse näite varal
Olen pidanud väga tähtsaks seda, et kõik linnavalitsuse liikmed menetleksid üheskoos kogu eelarvet, kaasates sellesse ka linna kõiki ameteid ja linnaosavalitsusi. Oleme sellist eelarve menetlemise korda kasutanud nii 2005. aasta lõpus kui ka tänavu ning kavatseme nii toimida tulevikuski.
Linnavalitsuse iga liige, hoolimata tema juhitavast valdkonnast, peab teadma eelarvet tervikuna. Ta ei tohi näha linna mitte ainult omas valdkonnas ja vaid üheks aastaks, vaid ta peab tajuma linna kui terviklikku organismi selle pikaajalises arengus.
Septembri lõpust novembri alguseni menetleb linnavalitsus järgmise aasta eelarvet. Lähtume eelarve peamisest eesmärgist, milleks on linna stabiilne, inimestest hooliv areng. Oluline on hoida eelarve tasakaalus – jooksvad kulud ei tohi ületada püsitulusid, mis lihtsamalt öeldes tähendab, et linn saab teha kulutusi vaid nii palju, kui on sissetulekuid. See on raske ja keeruline aeg, kus linnavalitsuse liikmete vahel on kõige rohkem vaidlusi. Sel ajal pole vahet, kas on esmaspäev või pühapäev, kas on hommik või õhtu – kõik tegelevad kogu aeg eelarvega.
Novembris kiidab linnavalitsus eelarve heaks ning saadab selle volikogule. Tänavu soovisime, et volikogul oleks piisavalt aega tutvuda eelarvega, arutada seda ja teha oma ettepanekuid. Sel eesmärgil esitas linnavalitsus eelarve eelnõu volikogule juba novembris, mis on kolm nädalat enne eelnõu esimest lugemist volikogus.
Lisaks eelnõule koostati rohkem kui 300-leheküljeline põhjalik seletuskiri, mis avab järgmiseks aastaks kavandatud kulude ja investeeringuprojektide sisu ning eesmärke.
Pean tähtsaks
Pean oluliseks, et eelarve osas saaksid rääkida kaasa võimalikult paljud. Eelarve koostamisel olen lähtunud põhimõttest, et oma silm on kuningas. Olen külastanud võimalikult paljusid objekte, kuhu linn investeerib või panustab – nii Tallinna koole, lasteaedu, parke kui ka kõnni- ja sõidutee objekte. Olen püüdnud kõik oma silmaga üle vaadata. Olen alati püüdnud läbi rääkida ka volikogu erinevate liikmete ja osapooltega ning tervitanud nendepoolsete ettepanekute esitamist.
Tutvustasime järgmise aasta eelarve eelnõud ka linnaosades. Nendel kokkusaamistel said linnaelanikud vahetult oma sõna sekka öelda, seda pean ma aga väga oluliseks. Olen kohtunud ka õpilastega, et tutvustada neile linna eelarvet ja linnaelu suundasid eeloleval aastal. Kindlasti ei ole olnud see ainult tutvustus ja ühe inimese monoloog, vaid eeskätt just kahekõne. Neil kohtumistel on oma kaaluka sõna saanud öelda valitsusväliste organisatsioonide esindajad ja paljud spetsialistid, kes töötavad linnasüsteemist väljaspool.
Tänan neid sadu inimesi, kes on eelarvet koostades ja seda menetledes oma panuse andnud Tallinna linna arengusse.
