"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
Sotsiaalteenuste laiendamine – meie arengusuund (0)
13. detsember 2006

«Tallinn hoolib» kõlab Tallinna 2007. aasta eelarve üldnimetus. Hoolivus on mõiste, mis seondub otseselt minu kureeritava valdkonnaga. Kindlasti ei saa ma kinnitada, et hoolekande valdkonnas järgmise aastaga probleemid lahenevad, kuid kriitilisemad ja olulisemad ülesanded, mida linnavalitsus oma valitsemisprogrammis ja sotsiaalhoolekande arengukavas sotsiaalteenuste ja -toetuste arendamisel ette näeb, püüame ellu viia.

Hoolekandetöös tuleb suunata tähelepanu sotsiaalsete probleemide ennetamisele. See on tagajärgede likvideerimisest tunduvalt tulemuslikum. Usun, et rahalistest toetustest olulisemad on pakutavad sotsiaalteenused.

Vanurite sotsiaalhoolekandes on üldhooldekodu teenusteks ette nähtud 45,6 miljonit krooni millega tagatakse 835 isiku üldhooldus Iru hooldekodus ja väljaspool Tallinna asuvates üldhooldekodudes, pool miljonit krooni on ette nähtud päevahoiuteenuseks 18-le dementsuse sündroomiga isikule tema perekonda toetava teenusena.

Puuetega inimeste sotsiaal- hoolekandes on märkimisväärseim transporditeenuste suurendamine, isikliku abistaja töötasu tõstmine miinimumpalga tasemele ning intervallhoolduse laiendamine. Transporditeenustele on ette nähtud 11 miljonit krooni. Päevahoiule ja -tegevusele ette nähtud 16,6 miljonit krooni katab rohkem kui 200 inimese vajadused.

Psüühiliste erivajadustega inimestele eraldatud 4,3 miljoni krooni eest on võimalik 310 psüühikahäirega inimesel iseseisvat elu ja toimetulekut toetavaid teenuseid saada. Puudega inimese perekondade toetamiseks võimaldatakse ajutine päevahoiuteenus koolivaheaegadel 42 puudega lapsele ja ööpäevaringne hooldus laagris 70 puudega lapsele. 2,93 miljoni krooni eest tagame 190 isikule isikliku abistaja teenuse.

Laste sotsiaalhoolekande teenusteks ette nähtud 33,8 miljonist kroonist suurim rahaeraldis – 11,2 miljonit krooni – kulub varjupaiga- ja rehabilitatsiooniteenuseks. Ööpäevaringne hooldus ja päevategevus tagatakse kuni 40-le sõltuvushäirega lapsele ja turvaline keskkond 16-le vanemliku hoolitsuseta lapsele. Tallinna Perekeskus tagab 4,2 miljoni krooni eest psühholoogilise nõustamise kuni 5000 lapsele ja perele.
Puuetega lastele intervallhoolduse tagamiseks kulub 1,74 miljonit krooni.

Tervishoiule 50,6 miljonit krooni

Tervishoiule eraldatav raha on samuti varasemast suurem. Olulisimaks pean hooldusravile eraldatava summa 2,5-kordset tõusu, samuti tõuseb koduõenduse finantseering.

Esmatasandi arstiabi edendamiseks toetame perearstide ja -õdede tegevust 8 miljoni krooniga, 7 miljonit krooni eraldame kae- ja puusaliigeseoperatsioonide rahastamiseks, et lühendada aastatepikkusi järjekordi. Linn katab ka laste visiiditasu kulud – selleks on linnaeelarves 6 miljonit krooni.

Narkomaania ja aidsi ennetamiseks ete nähtud toetus suureneb 4,9 miljonini, AS Lääne-Tallinna Keskhaigla hooldusravi osakonnale on hooldusravi jätkamise toetamiseks ja lisavoodikohtade avamiseks ette nähtud 3 miljonit krooni. Ravikindlustusega hõlmamata isikute ravikulude kompenseerimise jätkamiseks on ette nähtud 5 miljonit krooni ja vähekindlustatud elanike ravimikulude kompenseerimiseks 2 miljonit krooni.

Sotsiaaltoetusteks 126 miljonit krooni

Linn maksab oma eelarvest 38 liiki sotsiaaltoetusi. Neist rahaliselt suuremateks toetusteks – laste ja perekondade toetused – kulub järgmisel aastal kokku 58,3 miljonit krooni (sh lapse sünnitoetusteks 23 miljonit krooni), lapsehoiu toetuseks on ette nähtud 10 miljonit krooni ning kooliteed alustava lapse toetuseks 14,75 miljonit krooni.

Eakatele hinnatõusu kompenseerimiseks (700 krooni inimesele aastas) kulub 64,4 miljonit krooni.

Järgmisel aastal on ka sotsiaalvaldkonnas plaanis mitmeid investeeringuid. Neist mahukaimad on Iru hooldekodu kompleksi renoveerimine (15 miljonit krooni) ja laste turvakeskuse uue osakonna ehitus (7 miljonit krooni). Ees seisab ka Tuisu 20 hoone rekonstrueerimine Kristiine sotsiaalkeskuseks, algavad Kauge tänava kodutute varjupaiga ja Põhja-Tallinna sotsiaalkeskuse Pelguranna osakonna ümberehitustööd.

Sotsiaalmajade turva- ja häiresüsteemidesse investeeritakse 1,9 miljonit krooni. Kokku on investeeringuteks planeeritud 40,7 miljonit krooni.

Järgmiseks aastaks on sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnale plaanitud 16 protsenti rohkem raha kui tänavuses eelarves.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.