“Elus ja maadluses ei tule midagi lihtsalt, tööd peab tegema.”

Epp Mäe, maadleja
Ega tali taeva jää (0)
11. jaanuar 2007

Haruldaselt sooja ja lumeta talve tõttu tuleb ikka veel talverõõmude nautimise võimalust oodata, kuid ega tali taeva jää. Püsivate külmakraadide ja korraliku lumevaiba tulles ootavad spordisõpru mitmel pool valgustatud suusarajad ja vabaõhuliuväljad.

Seni on ainsaks vabas õhus talispordi harrastamise võimaluseks Harju tänava äärde rajataval haljasalal jõulude eel avatud tehisjääga liuväli, mis on väga populaarseks osutunud. Iga päev kasutab linna iidsesse südamesse tekkinud tritsuplatsi tuhatkond inimest, ajuti tekib uisulaenutuse juurde lausa järjekord.

Harju tänava liuväljale mahub korraga kuni 125 inimest. Uisuplatsi ääres on kohvik, tualetid ja turvakapid, kuhu saab uisutamise ajaks oma isiklikud asjad jätta. Liuvälja alla peidetud tehnika võimaldab uisuväljakut töös hoida ka siis, kui termomeeter näitab õues 10-15 soojakraadi. Tund aega uisutamist maksab olenevalt vanusest ja nädalapäevast 30–60 krooni, tunniks uiskude laenutamine 15–30 krooni. Liuväli on avatud iga päev kella 10–22.

Valgustatud suusarajad

Talviste ilmade tulles avatakse liuväli ka Nõmme spordikeskuses (Külmallika 15a), samuti on siis võimalik sportlikke talverõõme nautida hooldatavatel Nõmme-Harku valgustatud suusaradadel. «Vajadusel tehakse radade tarvis kunstlund,» ütles Nõmme linnaosa vanem Rainer Vakra. «Radu on erineva pikkusega ning nii klassika- kui ka vabastiili harrastamiseks. Nõmme spordikeskuse peamajast ning Hiiu staadioni juurest saab ka suuski laenutada.»

Uue talvehooaja hakul ostis spordikeskus ligi 150 000 krooni eest peamiselt kooliõpilastele mõeldud suusavarustust. Hiiu staadioni juures esmakordselt avatav laenutuspunkt võimaldab Nõmme koolidel suusatunde mugavamalt läbi viia, sest staadion asub mitmele koolile lähemal kui spordikeskus.

Harku parkmetsa pikenevad Nõmme spordikeskuse valgustatud matka- ja suusarajad on Eesti pikimad omataolised – nende kogupikkus on ligi 15 kilomeetrit.

Piisava lume korral avatakse suusahüppetorni juures slaalominõlv ning lumerõngarada. Lumepuudusel saab sportlikult aega veeta spordikeskuse seikluspargis ja Nõmme ujulas, valgustatud radasid saab siis kepikõnniks või jooksmiseks kasutada.

Valgustatud suusaradu saab lume tulles kasutada ka Pirital, seniks saab neilgi radadel jätkuvalt joosta, kepikõndida ja jalgrattaga sõita. Radade korrashoiu eest kannab hoolt Pirita spordikeskus (Rummu tee 3). Linnaosavanem Enno Tamm lubas, et püsiva külma ilma tulles rajatakse Merivälja kooli juurde liuväli ka sel talvel.

Häid sportimisvõimalusi pakub ka Pirita majandusgümnaasiumi spordikompleks, kus saab erinevaid spordialasid harrastada, muu hulgas ka jõu-, maadlus-, judo- ja tõstesaali kasutada. Sportlikult saab Pirital aega veeta ka purjespordikeskuse SPA ujulas ning sportmängude saalis ja jõusaalis.

Suusatamisvõimalusi juurde

Lisaks looduslikele ja vabas õhus asuvatele tehislumega suusaradadele soovib Tallinn igati toetada talispordihuvilistele sisetingimustes aasta läbi kasutatava suusatunneli rajamise ideed.

Tallinna linnapea Jüri Ratas märkis, et linn ei ole kõrvale heitnud mõtet toetada Lasnamäe visioonikonverentsil esitatud ideed rajada Tondirabasse meelelahutuslinnak, kus asuks ka mäesuusahall ja suusatunnel.

«Eestimaa talved ei ole talispordi harrastajatele viimastel aastatel just kõige soodsamaid ilmastikutingimusi pakkunud ning seepärast oleme mõelnud, kuidas neid tehislikult võiks juurde luua,» ütles Ratas. «Seame üheks eesmärgiks luua linlaste võimalusi ka lumevaesel perioodil talispordiga tegelda.»

Tallinn on linlaste sportimisvõimalusi aasta-aastalt parandanud.

Rekordiliselt soe

Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut arvutas detsembri keskmiseks temperatuuriks 3,8 soojakraadi, mis on pikaajalisest keskmisest ehk normist üle seitsme kraadi võrra kõrgem.

Senine Tartu ilmavaatluste 140-aastase ajaloo detsembrikuine soojarekord pärineb aastast 1972, mil saadi kuu keskmiseks 1,4 soojakraadi, sellele järgnesid 1932. ja 1960. aasta 1,3 soojakraadiga. Uus rekord on nüüdsest 3,3 soojakraadi.

Uueks rekordiks tuleb pidada ka detsembri esimese dekaadi keskmist õhutemperatuuri – seitset soojakraadi, mis ületab normi üheksa kraadi võrra.

20. sajandi algusest on maakera keskmine temperatuur tõusnud ligi 0,7 kraadi. Äsja avaldasid Briti ilmateenistuse teadlased prognoosi 2007. aasta ilmastiku kohta. Selle järgi võiks maakera keskmine temperatuur tänavu ületada 1998. aasta oma.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.