"Riigid, kes täna on vaktsineerimise edetabelites kõrgel kohal, on teinud inimestele hästi lihtsaks sõna otseses mõttes “vaktsiini otsa komistamise”, et inimene ei pea oma tavapärastelt radadelt üldse kõrvale astuma, selleks, et oma vaktsiinisüst kätte saada."

Kersti Kaljulaid, president
Raha pole kunagi piisavalt (0)
11. jaanuar 2007

Pealinna pensionärid hindavad linna ühekordset aastatoetust erinevalt. Inimesed rõõmustasid, kui see 500 kroonilt 700 kroonile tõusis, kuid nüüd ootavad paljud, et järgmisel aastal oleks toetussumma veel suurem.

Jelena (75)
Minu pension on väike – 3000 krooni. Sellest 1500 krooni läheb korterile. Seega kulub see 700 krooni marjaks ära. Sündinud olen Valgevenes, kuid Eestis olen elanud juba 53 aastat, töötasin laohoidjana. Ma pole küll kerjuseit, kuid plastpudeleid ära ei viska – viin automaati. Linnalt saadav 700 krooni on mulle suur abi. Ravimid on kallid, ka seetõttu on raha väga vaja.

Vello Felt (68)
Pensionist ei piisa, seetõttu tuleb minu aastates mehel valvurina töötada. Parem oleks, kui pensioni tõstetaks! Kuid ka see 700 krooni ei ole liigne.

Galina (68)
Mul on kõrgem haridus, olen tehnoloog, kuid töötan turul müüjana. See 700 lisakrooni on suurepärane. Oleme harjunud selle abiga arvestama.

Aine (70)
Savisaar on pensionäride aitamisel väga tubli. Alati on, milleks raha vaja. Paljude heade tegude pärast austan Keskerakonda väga.

Marti (75), Aine abikaasa
See on armuand! Ei ole seda 700 krooni tarvis! Mina Keskerakonda ei austa. Ja peres on meil poliitiline lõhe. Aga milleks raha tuulde lasta? Saan selle minagi.

Valentina (69)
Nüüd tuleb korterikulude arve, jätame raha selle maksmiseks. Mul on 38-aastane inseneristaaž. Ja ikka veel töötan. Pensionäridel raske, kuid ega teistelgi kerge ole. Nii et linnalt ja tema elanikelt saadav raha on mulle abiks. Aitäh teile kõigile!

Nadežda (53), paljulapseline ema
Räägitagu Savisaarest mis tahes, kuid mina olen tema poolt. Tema mõtleb inimestele ja tegutseb, mitte ei laksuta keelt. Ja see abiraha on õiglane. On aeg inimestele tagasi anda lootus ning see, mis neil omal ajal saamata jäi.

Irina (68)
Olgugi see võimude-poolne annetusemäng, on see ikkagi toeks.

Aleksandr (66)
Olen ehitusinsener. Pärit Peterburist, kuid elan Tallinnas. Selle 700 krooni kohta ütlen kogu oma linnavõimudesse kriitilise suhtumise juures nii – las maksavad. Ei ole upsakas, võtan vastu. Pilti ärge tehke, muidu viivad veel politseisse selliste sõnade eest.

Vladimir (68)
Mina olen sõjaväepensionär ega saa mitte midagi. Kuigi olen oma pensioni ausalt välja teeninud. Ja mul on tarvis pensioni Eesti valitsuselt, mitte mingit abiraha. Olin sõjaväelane ja olen selle üle uhke.

Erika (74)
Töötasin raamatupidajana. Praegu töötan ajuti Kadaka turul. Mul on vaja töötada, mitte kodus istuda, sest selleta lihtsalt ei tule toime. Aga toetust – olgu 500 või 700 krooni – on vaja. Raha kulub jooksvateks vajadusteks. Mulle pole vahet, kes annab. Valmiste peale ei ole veel isegi mõelnud. Võib-olla ei lähe üldse valima. Elada on vaja, elada ja rõõmu tunda!

Vilma (65)
Muidugi saan ma toetust, kuidas siis muidu. Sel aastal panen selle raha hammaste ravile. Pean seda toetust pigem moraalseks kui materiaalseks. Hea, et see on välja mõeldud!

Juri (68)
Eestis olen elanud 40 aastat. Olen olnud ka Ukrainas, Valgevenes ja Venemaal. Eesti on saanud minu kodumaaks, olgugi et mul ei ole Eesti kodakondsust. See 700 krooni pole mitte mingisugune armuand. Valgevenes, Ukrainas ja Venemaal näiks see armuannina, kui seda raha antaks kord kümne aasta jooksul. Sellist stabiilset iga-aastast toetust seal ei ole. Ja mis on eriti meeldiv, et linna ja riigi võim ei tee siinjuures mitte mingit rahvuslikku ega kodakondsuslikku vahet.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.