"Riigid, kes täna on vaktsineerimise edetabelites kõrgel kohal, on teinud inimestele hästi lihtsaks sõna otseses mõttes “vaktsiini otsa komistamise”, et inimene ei pea oma tavapärastelt radadelt üldse kõrvale astuma, selleks, et oma vaktsiinisüst kätte saada."

Kersti Kaljulaid, president
Kas valglinnastumisega kaasnevaid probleeme saab vältida? (0)
24. jaanuar 2007

Valglinnastumise kritiseerijaid on rohkem kui kiitjaid. Kriitikute arvates langeb spontaanselt laiali valgunud linnade elukeskkonna ja seal elamise kvaliteet. Koos elukeskkonna kvaliteetidega kahaneb ka linnaregiooni konkurentsivõime.

Tänapäeval käib Euroopas konkurents inimeste pärast. Kuna noored inimesed on suur defitsiit, siis konkureeritakse järjest enam ka vanade inimeste pärast. Maksujõulisi europensionäre meelitavad Soome maaomavalitsused, eurotsooni metropolid-kultuurikeskused ja Vahemere päikserannad. Konkurentsis püsimiseks peaksime oma vähesed linnad muutma väga heaks elukohaks. Ent vaatamata ehitusbuumile ja siia voolavale rahale Eesti linnade elukvaliteet kahaneb.

Elukeskkonna kvaliteet kahaneb ka Tallinna linnaregioonis, sest asustus valgub linna tagamaale spontaanselt, läbi mõtlemata. Arendajad lähtuvad uusasumite rajamisel maa kättesaadavusest ja nõudlusest. Nõutakse uusi elamispindasid, mis ei oleks linnast liiga kaugel. Täiendav argument uusasumitesse kolijatel on mere lähedus.

Tänu niisugusele nõudlusele on Tallinna lähiümbruse põldudele ja külade servadesse kujunenud mitusada uusasumit, milles elab tuhandeid lastega peresid. Tartu Ülikooli geograafia instituudi poolt 2006. aastal korraldatud uusasumite uuring näitas, et Tallinnast tagamaale kolimise oluliseks põhjuseks on parem ja turvalisem elukeskkond laste kasvatamisel. Üldjuhul olid ka uusasumite elanikud oma uue elukeskkonnaga rahul. Kuna asumid paiknesid üldjuhul linna vahetus läheduses, siis võib Tallinna linnaregiooni üsna kompaktseks ja atraktiivseks asustusalaks pidada.

Linna tagamaal elamine ei ole ju iseenesest probleem, näiteks on Nõmme loodud suure eeslinnana ja sealne elukeskkond on vägagi konkurentsivõimeline.

Tallinna linnaregiooni probleemiks on planeerimata arengu ehk valglinnastumise tagajärjed: ebaefektiivne paigutus, puhkealade vähenemine, suurenenud keskkonnamõjud ja transpordiprobleemid.

Hõredast asustusest ja juhuslikust paiknemisest tingitult on kvaliteetse ühistranspordi korraldamine keeruline. Sama kehtib ka teiste avalike teenuste, näiteks haridus- ja kultuuriasutuste ja teenindusettevõtete kohta. Autostumine on Eestis sarnane muu Ida-Euroopaga, sellest lähtuv transpordivajaduse kasv, keskkonnaprobleemid ja ühistranspordi eiramine on kujunemas Tallinna konkurentsivõimet otseselt kahandavaks teguriks. Euroopa mastaabis väikese linna segane liiklus ja kasvavad ummikud vajavad lahendust. Kas Tallinn keskendub valglinnastumise tagajärgede või põhjuste likvideerimisele, on võtmeküsimus.

Tagajärgedega tegelemine tähendab investeerimist asfaldisse – magistraaltänavate ja mitmetasandiliste ristmike rajamist linna ning lähiümbrusse, liikluse paremat korraldamist. Liikluse parem korraldamine on loomulikult vajalik, aga valglinnastumise probleeme see ei lahenda. Saksamaa müügiplatsidel, Tallinna linnas ja tagamaal on piisavalt autosid ootamas, et vabanenud linnaruumi söösta. Laiemate tänavatega algab pigem «ameerikaliku» valglinnastumise järgmine etapp, sest intensiivse liiklusega magistraalid ja ristmikud tükeldavad linna ja muudavad seal elamise ebameeldivaks. Magistraalide vahel on ka raske kvaliteetseid teenuseid pakkuda.

Põhjustega tegelemiseks peaks investeerima tohutult energiat linna ja tagamaa omavalitsuste koostöösse. Avastama ühised väärtused ja huvid, püstitama eesmärgid ja koostama nendest lähtuvalt sisulise linnaregiooni planeeringu. Eesmärgiks oleks linnaregiooni kui terviku arendamine – tänases maailmas ei mahu kvaliteetne elu vaid linna piiridesse.

Elukeskkonna kvaliteedi peaks tagama linnaregiooni mitmekesisus: pargid ja metsad; elurajoonid lähivaldades koos laste-, hoolekande- ja teenindusasutustega; linna elu- ja äripiirkonnad koos kultuuri- ja teeninduskeskusest kesklinnaga ning logistiliselt optimaalselt paiknevate tootmisüksustega.

Mitmekesisuse peab tagama hea transpordivõrk, mis lubaks lühiajalise sõidu järel nautida parimat kooli, toitu või metsa.

Niisugune plaan võib tegelikkust tundvatele poliitikutele ja praktikutele kõlada laste unejutuna. Paraku ongi üks Eesti omavalitsuste probleeme, et suuri plaane ei tehta või vähemalt ei viida neid ellu. Otsused langetatakse lõpuks kruntide kaupa. Lõpuks kulub ka eelarveraha asfaldile. Kusagil uusasumites ehitatakse kohalikke keskusi ja koolimaju ja teid, kuid ka väärt initsiatiivid võivad läbimõtlemata paigutusega halvata liikluse või väljakujunenud haridussüsteemi.

Valglinnastumise probleemide ennetamiseks peab alustama laiema plaani koostamisest ja siis seda järjepidevalt ellu viima. Laiema plaani koostamisel on võtmesõnadeks koostöö, kulude ja tulude jagamine, riskide võtmine. Koostööd on vaja kõikidel tasanditel, aga esimese sammuna on vajalik omavalitsuste sisuline arutelu ja usaldus, et koostada plaane, mis vaataksid ühest külast ja ühe põlvkonna heaolust kaugemale.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.