Linnastumine on üleilmne protsess, millest pole pääsu ka Euroopal, sealhulgas Eestil. Läinud sajandi kümne viimase aastaga suurenes Euroopa linnastunud alade pindala 6% võrra. Linnades elab ligi kolmveerand kontinendi rahvast.
Linnade kasv tähendab suuresti nende valglinnastumuslikku vohamist. Selle põhjuseks on põllumajandus- ja metsamaa odav hind võrreldes linnamaaga. Linnade laiuti kasvamisel tekib vajadus uute territooriumide veeallikate ja kommunikatsioonide järele.
Uusasumid kasutavad üha rohkem loodusressursse, sealhulgas bioloogilist mitmekesisust ja avalikuks kasutamiseks olnud alasid. Hajali paiknev asustus nõuab rohkem torustikke, elektriliine ja tänavaid. Rohkem kulub ka ehitusmaterjali ja transporditeenust. Kõik see suurendab keskkonnamõju ja on vastuolus maailma looduskaitse strateegia ja säästva arengu põhiseisukohaga – tulevaste põlvede vajaduste arvestamisega.
Oluliselt suureneb valglinna asukate ajakulu liiklusele, eriti siis, kui peres on eri vanuses ja huvidega lapsi. Valglinnastumine ja sellega kaasnevad probleemid on selgelt väljendumas ka Tallinna lähialadel. Tegemist on piirkonna loodusliku mitmekesisuse olulise vähenemise, vee- ja kanalisatsiooniküsimuste keerukuse ja liiklusprobleemidega. Enamus neist probleemidest, eeskätt liiklusega seonduv, ilmneb Tallinna piires, ja sealt oodatakse ka lahendust. Aga lahendid saavad tulla vaid pealinna ja kaheksa lähivalla ning nelja linna asjakohases koostöös.
Briti reformaator Ebenezer Howard kuulutas 1902. aastal, et humaansed tulevikulinnad kujutavad endast iseseisvate aedlinnade võrku, kus «parimad linnaelu sotsiaalaspektid on paari pandud looduse iluga». Mõni aastakümme hiljem kavandas prantslane Le Corbusier parkide ja kiirteedega ümbritsetud pilvelõhkujaid kui särava linna näidet. Praegu võib kõikjal kohata kumbagi eeltoodud linnaehituslikke vormi, kuid oma eesmärki – säilitada ühiskonna harmooniat loodusega – pole nad täitnud. Molly O’Meara järgi on ekslev eeslinnade areng Ameerika Ühendriikides Howardi aedlinna karikatuur – väravatega suletud linnad linnas – ja ummistunud tänavad on ühiskondlikku ruumi vähendanud.
1994. aastal algatati Aalborgis Euroopa säästvate linnade kampaania, millega on teatud koostööd teinud ka Tallinn. Riiklikud ja kohalikud poliitikad võivad toetada või vastanduda linna säästva arengu püüdlustele. Hollandis ja Taanis piiratakse Amsterdami ja Kopenhaageni laialivalguvat arengut roheliste äärealade arvel. Taani Planeeringute Instituut on koostanud juhendmaterjalid linnaökoloogia arengu projektidele riigi pealinnas. Linnaarengulisi küsimusi on mitmetes Euroopa linnades püütud lahendada kohaliku Agenda 21 kaudu.
Tallinna linnavolikogu kinnitas 2004. aastal strateegia «Tallinn 2025», mis on pikaajalise ajaperspektiiviga kontseptuaalne alusdokument Tallinna edasiseks arenguks ja arendamiseks. Strateegia määratleb, millised on Tallinna üldised taotlused ja arengusuunad ning milliseid põhivalikuid saab ja tuleb nende saavutamiseks teha.
Eluruumi kujundamisel on strateegia võtnud aluseks säästva linna tunnused, mis kiideti heaks ÜRO II inimasustuse konverentsil Istanbulis 1996. aastal. Konverentsi otsuse kohaselt peavad üldised linnaarengu eesmärgid tagama kõigile:
• põhivajadusi rahuldava elukoha,
• elamisväärse, säästlikuma, viljakama, tervislikuma ja turvalisema inimasustuse.
Strateegia rakenduslikeks hoobadeks on mitmed käimasolevad teemaplaneeringud, sealhulgas rohealade ja kõrghoonete kohta. Erilist tähelepanu tuleb pöörata linna metsadele ja metsalaadsetele kooslustele. Tuleb tõdeda, et ulatusliku ehitustegevuse tagajärjel on viimase 15 aastaga Tallinna metsapindala vähenenud 450 ha võrra (20% linnas olevast metsast).
Ainsaks tõhusaks metsahoiu meetmeks on osutunud väärtuslike metsaalade võtmine looduskaitse alla. Seepärast ongi toimumas meie kolme maastikukaitseala tugevdamine ning linnametsade kaitse alla võtmise ja arhitekt Jüri Lassi poolt algatatud Tallinna rahvuspargi loomise menetlus.
Rahvusvahelises plaanis on leidnud head vastukaja ja Euroopa Komisjoni heakskiidu Tallinna algatus luua üle-euroopaline rohelise pealinna statuut. Tallinna arenguvisioon lähtub tõdemusest, et linna armastatakse siis, kui linn armastab sind.
