“Elus ja maadluses ei tule midagi lihtsalt, tööd peab tegema.”

Epp Mäe, maadleja
Valglinnastumise valudest päästab koostöö (0)
24. jaanuar 2007

Tallinna laialivalgumisest tingitud probleemide lahendamise võti peitub kohalike omavalitsuste vahelises tõhusas koostöös, mille puudumine üha valusamalt tunda annab.

«Nüüd oleme paraku juba olukorras, et tuleb tagajärgedega võitlema, mitte neid ennetama hakata,» nentis linnapea Jüri Ratas. «See, et samasuguse arenguetapi on läbi teinud ka teised pealinnaregioonid, on vilets lohutus. Teiste vigadest oleks olnud võimalik õppida.»
Viimaste aastate jooksul üha hoogustunud pealinna laialivalgumine on toonud kaasa süvenevad liiklusprobleemid. Kesklinna suubuvate peateede ja ristmike läbilaskevõime on end ammendanud, tööle ja töölt koju jõudmine röövib inimestelt üha rohkem aega ja närve.

Tallinn kutsub koostööle

«Mis tahes piirkonna arengut pärssivatele probleemidele saab leida tõhusa ja kestva lahenduse üksnes koos naabrusse jäävate linnaosade ja valdadega,» nentis linnavolikogu esimees Toomas Vitsut. «Tuleb osata näha piirkonna haldusüksuste omavahelist seotust ja käsitleda kogu pealinnaregiooni kui lahutamatut tervikut.»
Vitsuti sõnul võiks eeskujuks võtta Helsingi regiooni omavalitsuste koostöö, mille tulemuseks on eeskujulik, kõigi huve arvestav teedevõrk ja ühistranspordivõrgustik ning muu eluks vajalik infrastruktuur.

Vitsuti sõnul on valg­linnastumisest viimasel ajal palju räägitud, kuid sellest tekkivatele probleemidele lahenduste leidmiseks veel vähe samme astutud.
Tallinnast väljapoole on tekkinud arvukalt uusi elamurajoone nii juba olemasolevatesse asulatesse kui ka nö põllu peale. Valdav osa – 61% – uusasukatest on saabunud Tallinnast.

Linna piiri taha kolimise tulemusena kaotab Tallinn maksumaksjaid, ent linnast välja kolinud tarbivad endiselt pealinna teenuseid ja infrastruktuuri – saavad osa linna kulutustest, osalemata nende katmises.

Samas ei ole paljud vallad suutelised kiire elamuehituse ning elanike lisandumisega kaasnevate kohustuste täitmisega toime tulema. Uusasumite teke ja elanike arvu kasv toob kaasa uute lasteaia- ja koolikohtade vajaduse, ka tuleb ehitada uusi ühendusteid ning tagada ühistranspordi kasutamise võimalus.

Linna valgumine ning ümberkaudsete väiksemate linnade ja asulate kokkukasvamine ühtseks terviklikuks regiooniks on tüüpiline linnade arengunähtus, mis toimus arenenud lääneriikides 1960.-1980. aastatel. Ent praegu meil toimuv samalaadne protsess on märkimisväärselt kiirem. Pealinna regioonis elab üle poole miljoni inimese (ligikaudu 550 000), neist kolm neljandikku ehk umbes 400 000 elab Tallinna administratiivpiirides. Uuringud näitavad, et intensiivse eeslinnastumise tulemusena Tallinna tagamaa rahvaarvu osakaal aina kasvab.

Vastavalt Tartu Likoli geograafia instituudilt tellitud uuringule elab pärast 1991. aastat linna piiri taha rajatud uusasumites üle 17 500 inimese. Tallinna tagamaal on aastatel 1991-2005 ehitatud 171 asumit. Linnast väljakolimise põhjuseks on soov elada oma majas, omada õuemaad ja paremat keskkonda laste kasvatamiseks, samuti Tallinnaga võrreldes soodsad kinnisvarahinnad. Elukohavahetust on oluliselt mõjutanud ka linnakeskkonnaga seotud negatiivsed aspektid – õhusaaste, ebaturvalisus, müra ja vähene lapsesõbralikkus. Peamiselt lahkuvad Tallinnast 25-39-aastased lastega pered, alla 19 eluaastased moodustavad 32% uusasumite elanikest. Linnast lahkuvad valdavalt edukamad kõrgharidusega inimesed, kelle sissetulekud on keskmisest kõrgemad.

Poolikud lahendused

Uuringu andmeil oli vaid kolmandik uusasumitest lõplikult valmis ehitatud, paljudes asumites olid valminud ainult üksikud hooned ning pooleli oli ka tänavate, valgustuse ja muu infrastruktuuri rajamine. Seega on uutel elukeskkondadel lisaks loodetud voorustele ka suuri puudusi.

Lähivallad ei suuda elamuehitusega samas tempos rajada sotsiaal-, ühistranspordi- ja teedeinfrastruktuuri, paljud uusasumid asuvad Tallinna kesklinnast kaugel või siis häirivate objektide, näiteks lennujaama lähedal. Tihti häirib uusasukaid ka maja kehv kvaliteet, ootustele mittevastav elukeskkond ning teenuste puudumine.

Tallinna elanikud tajuvad valglinnastumisega kaasnevaid mõjusid eeskätt kasvavates liiklusummikutes.

Rahuldava ühistranspordivõrgu puudumise tõttu kasutavad lähivaldade uusasumite elanikud töö ja elukoha vahel liikumiseks enamasti isiklikku transporti. Sõiduautot kasutab 90% eeslinnade elanikest, ühistransporti regulaarselt vaid 5%.

Kokkuvõttes kaasneb kontrollimatu valglinnastumisega negatiivne mõju nii loodus- kui ka tehiskeskkonnale ehk linnaruumile.

Eesti Tuleviku-uuringute Instituudilt tellitud uuring keskendus Tallinna elanikkonna arvukusele 20-25-aastases perspektiivis.

Kõik koostatud stsenaariumid näitasid Tallinna linna elanikkonna arvukuse arenguid küll suhteliselt kurvas valguses, kuid läbimõeldud poliitikate kaudu on võimalik elanike arvukuse arenguid väga oluliselt mõjutada. Selleks on vaja linnakeskkonna elukvaliteeti tõsta, vähendamaks elanike soovi tagamaale kolida.

Tänase valglinnastumise olukorra juures võib teatud paralleeli tõmmata Nõmme-laadse arenguga kahe maailmasõja vahel, kui Tallinn kaotas Nõmmele kahe aastakümnega viiendiku oma rahvastikust.

Ka siis lahkusid inimesed Tallinnast meeldivama elukeskkonna pärast.
Peamised tegurid, mille alusel uus elukoht valitakse, on elamispinna suurus ja ümbritsev elukeskkond.

Tallinna eelisteks on olemasolev aktiivne ja atraktiivne linnaline elukeskkond koos kõikide linnale omaste põhiliste funktsioonidega – lasteaia-, kooli- ja töökohad, lai valik vaba aja veetmise võimalusi ning hästifunktsioneeriv teede- ja ühistranspordivõrk.

Oluline on arendada koostööd linnaregiooni omavalitsuste vahel. Koostöö võiks alata linnaregiooni ühise arengukava koostamisega ning ruumilise arengu eesmärkide sõnastamisega. Sellega pannakse paika arengusuunad, ruumiline tsoneering ja ühiste tegevuste rahastamise põhimõtted.

Selleks tuleb luua koostööd korraldav institutsioon, nagu seda on näiteks Helsingi metropoliregiooni nõukogu.

Kas vallad tulevad toime?

Raivo Uukkivi, Rae vallavanem:

Kui 2001. aastal elas Rae vallas 7606, siis praegu 9165 inimest. Seega on valla elanikkond selle aja jooksul viiendiku võrra kasvanud. Plahvatuslikult arenevad vallad ei suuda kõigi neile pandud ülesannetega toime tulla. Kui tehniliste infrastruktuuridega on võimalik kinnisvaraarendajatega koostöös hakkama saada, siis nn sotsiaalse infrastruktuuriga on asjad tunduvalt raskemad. Meil on täna suurimad probleemid lasteaedadega. 2005. aastal registreeriti 99 ja 2006. aastal 124 sündi. Selline sündivus teeb lastele lasteaiakoha tagamise kohustuse täitmise raskeks.

Rae vallas on lasteaiakoha järjekorras umbes 300 last. Mis tähendab, et kolmele kokku 320 kohaga lasteaiale oleks kohe sama palju lasteaedasid juurde vaja. Koolidega nii suurt probleemi pole. Eelmisel aastal valmis kõikidele nõuetele vastav gümnaasium. Seega ongi valla tegevuste teravik suunatud lasteaedadele – plaanime ehitada Jürisse ühe uue, ühele olemasolevale kolm rühma juurde teha ning rajada Peetri külla lasteaia koos põhikooliga. Ent need plaanid on vaja ka rahaliselt katta.

Rae vald on viimastel aastatel palju investeerinud ka vaba aja veetmise võimaluste loomiseks – kultuurikeskus on renoveeritud, kahele raamatukogule uued ruumid juurde ehitatud, äsja valmis Jüri spordihoone koos ujulaga, rajatud on ka kolm välispordirajatist. Lisaks oleme käivitanud ka ettevalmistused mootorispordikeskuse ja suusatunneli rajamiseks.Juba pool aastat on toimunud regulaarne Tallinna ja tema piirinaabrite koostööja infovahetus.

Kalle Pungas, Saku abivallavanem:

Viimase viie aastaga on valla elanike arv kasvanud 7254 inimeselt 8196 inimesele, seega elab praegu Saku vallas 13% rohkem inimesi kui 2003. aastal.

Seni on vald suutnud kasvava elanikkonna vajadusi rahuldada, v.a lasteaiakohtade osas. Uusi koole ja lasteaedu ehitatud pole, kuid olemasolevaid on rekonstrueeritud-laiendatud. Hetkel on projekteerimisel Kurtna Lasteaed-Algkooli rekonstrueerimine põhikooliks. Selle tulemusena lisandub umbes 150 kooli- ja 60 lasteaiakohta ning võimla, valla raamatukogu saab umbes viis korda suuremad renoveeritud ruumid. Saku alevikus menetleme detailplaneeringut 40-kohalise eralasteaia rajamiseks.

Eelmisel aastal rekonstrueeriti Maanteeameti ja valla koostöös valda läbivad riigimaanteed (Tammemäe-Laagri, Saku-Kiisa) ning rajati umbes 15 km kergliiklusteid, tänavu valmib Kurtna-Kiisa kergliiklustee. Probleemiks on ühistransport. Sügisest kavandame käivitada vallasisese bussidega etteveo rongidele (Saku, Kasemetsa, Kiisa raudteejaamadesse). Samuti loodame koostöös Ühistranspordikeskuse ja Tallinna linnaga parandada suurte busside linnasuunalist ühendust.

Helsingi regiooni koostööorgan tundub toimivat edukalt. Oleksime omalt poolt kindlasti huvitatud analoogilisest koostööst Tallinna linnastu piirkonnas.

Vambo Kaal, Kiili vallavanem:

Kiili valla elanike arv on viimase viie aasta jooksul suurenenud 2331 elanikult 3617 inimeseni, seega 1471 elaniku ehk 55% võrra. Mullu suurenes elanike arv 393 elaniku ehk 12% võrra. Viie viimase aastaga on suurenenud ka loomulik iive – eelmine aasta sündis 51 last ja suri 15 inimest, seega oli iive 3,4 kordselt positiivne.

Loomulikult on vallal raske elanike arvu nii kiire kasvu tingimustes teenustega järele jõuda, kuid Kiilis on seda kolmel viimasel aastal väga aktiivselt tehtud. Lisandunud on 460 õppekohta – koolikohtade arv on kasvanud 200 kohalt 660 kohani. Valmis on ehitatud Tallinna ümbruse kõige suurema ja ajakohasema saaliga spordihall. Ehitatud on ajakohane nelja korviga välikorvpalliväljak, skateväljak. Praegu ehitatakse 190 kohaga lasteaeda, mis saab valmis selle aasta sügisel. Planeerimiste käigus on ette nähtud uutele elamurajoonidele kogumisteed, kuhu tulevikus on võimalik suunata ka täiendav ühiskondlik transport. Loomulikult on veel vaja palju teha. Eesmärk on luua Kiili valda väga heal tasemel infrastruktuur. Me saame sellega hakkama..

Kindlasti vajab pealinnaregioon riiklikku käsitlemist. Varem või hiljem jõutakse selleni niikuinii. Mida kiiremini seda tehakse, seda väiksemad on kokkuvõttes kulutused. Praegu tehakse seda tööd MTÜ-de (Harjumaa Ühistranspordikeskus, Harjumaa Omavalitsusliit) või mitteformaalsete süsteemide (Tallinna linnapea ja piirnevate valdade vallavanemata igakuised kokkusaamised) kaudu. Kõigile on selge, ühistransport, jäätmekäitlus ja planeerimine peab olema pealinna regioonis kui kiirelt arenevas piirkonnas ühiselt korraldatud.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.