"Tallinn on vinge koht, sest siin katsetatakse paljusid asju."

Jenni Partanen, Tallinna tehnikaülikooli tulevikulinna professor
Jüriöö pargis valmis vabaduse monument (0)
07. veebruar 2007

Tartu rahu aastapäeval avati Jüriöö pargis Eesti ajaloo murrangulisi sündmusi sümboliseeriv memoriaal.

Memoriaali avamine kulmineerus päikeseloojangul vastses tuletornis tule süütamise ja Jüriöö Tähe aumärkide üleandmisega. 30-meetrine tuletorn ja 15 sambast koosnev maakondi sümboliseeriv kaaristu valmisid memoriaali viimase osana. Tuletorn sümboliseerib vabadust. Idee kohaselt hakkab tuli süttima igal õhtul päikeseloojangul ja kustuma päikesetõusul, samaaegselt Eesti lipu langetamise ja heiskamisega Pika Hermanni tornis.

Memoriaali pidulikul avamisel esinesid sõnavõttudega linnavolikogu esimees Toomas Vitsut, linnapea Jüri Ratas, majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar, Riigikogu aseesimees Maret Maripuu, Eesti kaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneots ja Jüriöö pargi rajaja Jüri Uppin. Suurejoonelisel sündmusel osalesid üksik-vahipataljoni kaks kompaniid, piirivalveorkester ja Tapa väljaõppekeskuse suurtükiväelased.

Peterburi tee ääres asuvas 4,5 hektari suuruses Jüriöö pargis toimuvad pidulikel puhkudel isamaalised üritused. Siia tullakse tähtpäevadel Eestile olulisi ajaloosündmusi meenutama ja tähistama. Pargis on Eesti ajaloo etappe tähistavad mälestusmärgid – maasse löödud mõõk ja mälestuskivi Jüriöö ülestõusu mälestuseks ning Vabadussõja ja Teise maailmasõja monumendid.

Mullu kinkis Jüriöö pargi arendamise senine eestvedaja Jüri Uppin pargis olevad rajatised Tallinna linnale, vastavasisuline hea tahte protokoll allkirjastati mullu vanalinnapäevade avatseremoonial. Uppin põhjendas pargi vara linnale kinkimist sellega, et on suure töö rituaalväljaku rajamisel ja hooldamisel juba ära teinud. Linn eraldas möödunud aastal pargi arendamiseks kokku kümme miljonit krooni.

Sõjamäe hiie (praeguse nimega Jüriöö park) rajamist alustati juba 1935. aastal. Kavas oli rajada pühapaik, kus saaks hoida eesti rahva ühtekuuluvustunnet ja väärikalt oma suurpäevi tähistada. Sõjamäe hiie väljaehitamine kavatseti lõpetada 1943. aastaks, s.o vabariigi 25. aastapäevaks, mil möödus ühtlasi 600 aastat Jüriöö heitlusest. Selleks valiti välja kogu ümbruskonna kõrgeim koht, 1343. aastal toimunud Jüriöö ülestõusu lahinguväli, mis oma kõrgusega 55 meetrit merepinnast asub umbes kaheksa meetri võrra kõrgemal Toompea platoost..

————-

Traditsioonilised üritused Jüriöö pargis

• 2. veebruar – Tartu rahulepingu aastapäev
• 24. veebruar – Eesti Vabariigi aastapäev
• 9. märts – märtsipommitamise mälestuspäev
• 23. aprill – jüripäev
• 24. juuni – võidupüha
• 1. september – rahupäev
• 31. detsember – esivanemate ja kangelaste mälestuspäev ning aasta lõpetamine

————-

Kas unistus täitus?

Jüri Uppin, MTÜ Jüriöö Park juhatuse liige:

Pigem on tasutud auvõlg nendele toredatele inimestele, kes kunagi siia Eesti pühamu-pargi ja hiie rajada plaanisid. Lätlastel on valmis nii uhke Vabadussammas kui ka Mezapark (kangelaskalmistu), mida ka Nõukogude ajal oli võimalik hardusega imetlemas käia.

Nii mõnigi imestab praegu, miks Jüriöö parki ei rajatud modernse kohana. Kordan veel kord – kindel eesmärk on olnud markeerida 1930. aastate suurejoonelised projektid vähendatud kujul. Tulemus on õnnestunud ja olen saavutatuga rahul. Kuid ei tohi unustada, et Jüriöö park on midagi enamat kui seal paiknevad ehitised. See on koht, kus hoitakse au sees eestlust ja Eestimaad. Tähtis on vaimsus. Oleme ühendanud sammastikus kõik Eesti viisteist maakonda ja markeerinud maakondades paiknevad muinaslinnused. Loodetavalt jääb Jüriöö park kohaks, kus unustatakse lahkarvamused ja tegutsetakse ühtse jõuna.

Tore, et praegune linnavalitsus on suhtunud pargi ehitamisse huviga ja heatahtlikult, nende abi on olnud väga suur. Ma tunnetan, et siin on tegemist eesti vaimuga, mitte sellega, et linnapea nimi on Jüri. Linnapeana on ennegi olnud Jürisid. Kõigil linnavalitsustel oli võimalus Jüriöö parki taastada, kuid appi tuli praegune.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.