“Kui vanemad lähevad lahku, on nad ise kriisis ja käituvad sageli nagu lapsed. Nende laps satub siis oma vanemate, kahe väikese lapse tasemel käituva täiskasvanu vahele."

Ly Rüüs, Mustamäe sotsiaalhoolekande osakonna juhataja
Kui majanduskasvu heaks rügav inimene koju läheb… (0)
07. veebruar 2007

Kui räägime Eesti edust, siis kõneleme tavaliselt meie võimsast majanduskasvust. Või majandusreformidest. Probleemidena toome välja inflatsiooni ja viimasel ajal tööjõupuuduse.

Aga harva ütleme, et Eestis on inimestel hea elada. Küsimus on – kui sageli me tegelikult mõtleme, kuidas meie majanduskasvu nimel tööd rabavad inimesed elavad? Või kus nad elavad?

Eesti elanike kodusid vaadates näeme, et üle 70% inimestest elavad kortermajades. Enamiku neist majadest moodustavad suured Nõukogude-aegsed elamud, mille kvaliteedi ja vastupidavuse kohta levib vastakaid arvamusi. Raha kõigi Lasnamäe-tüüpi elamute täielikuks kordategemiseks aga suurel osal ühistutel pole. Vuugid ja katus tilguvad läbi, akna vahelt puhub tuul, trepikoda on räpane ning pimedas ei taha sinna eriti minna.

Lisaks on korterelamurajoonid sageli ebasõbraliku õhkkonnaga, korrast ära hoovide ja ümbrusega ning ka mitte kõige turvalisemad.

Seega pole imestada, et viimaste aastate kinnisvarabuumi käigus on paljud inimesed ostnud korterid uutesse korterelamutesse. Kuid kas need on ideaalne koht elamiseks?

Vaatame Tallinna ümbruse uuselamurajoone – majad on küll ilusad, kuid kas arendajad on mõelnud sellele, kuidas maja juurde pääseb või kus laps mängida saab? Kus on lähim bussipeatus, et laps saaks ise koju tulla? Kaugel on poed või näiteks apteek ja raamatukogu? Planeeringud pole oluliselt paremad ka uutes eramajade rajoonides.
Või vaatame neid linnapiirkondi, kus on kaunid vanad puumajad või pigem – mis kunagi olid kaunid. Nendes majades ja piirkondades on ajaloo hõngu, kuid kui neid kiiresti korda ei tehta – ja korda ei tehta nii, et hõng alles jääks –, siis varsti kaovad need meie linnadest ja asenduvad igavate karpmajade, moodsate Lasnamägedega. Ja see kõik ei ole veel kõige hullem. Meil on ka inimesi, kel pole üldse kodu, kuhu minna…

See on valdkond, kus riik on vähe teinud. Toetatud on ühistute ponnistusi korterelamute remondil, kuid kõik teavad, et valitsuselt selleks eraldatud raha jagati eelmisel aastal soovijate vahel laiali poole tunniga. Nii suur oli nõudlus, nii vähe raha! Toetatud on ka kohalikke omavalitsusi munitsipaalkorterite ehitamisel, kuid rahastamine pole olnud piisav.
On aeg, et me rohkem teeksime oma inimeste, oma väärtusliku tööjõu elamistingimuste parandamiseks. Ja nüüd on selle nimel eksperdid 18 kuud töötanud, analüüsinud probleeme ja lahendamise võimalusi ning välja töötanud plaani, kuidas ja mida võiks riik lähemate aastate jooksul teha.

Tooksin mõned näited. Võtame näiteks täiskasvanud lastekodulapse, kes tahaks alustada oma elu. Isegi kui noor töötab ja saaks pangast laenu, ei ole tal suuri võimalusi koguda esmase sissemakse jaoks raha. Siinkohal aitab riiklik tagatis, mida võimaldatakse nii noortele peredele, lastekodulastele kui ka teistele sarnastes tingimustes inimestele. Siiani lastekodulapsel sellist võimalust polnud.

Või oletame, et seesama noor tahaks endale korteri üürida, sest ta palk ei ole oma elamispinna ostmiseks piisavalt suur. Kahjuks on üüriturg Eestis üsna halvasti arenenud, vaja on tegeliku üürituru suurus kaardistada ning üürikorterite ehitamiseks ettevõtjatega koostööd arendada.

Juhul kui noorel pole raha ka korteri üürimiseks, on ainsaks lahenduseks – ja sellise sihtgrupi puhul kõige sagedamini kasutatav võimalus – munitsipaalkorteri taotlemine. Kuid munitsipaalkortereid ei ole kaugeltki piisavalt.

Piisavalt pole ka sotsiaalpindu, kodutute öömaju ja muid kohti, kus hädalised peavarju leiaksid. Seetõttu on äärmiselt oluline munitsipaal- ja sotsiaalpindade juurde ehitamiseks kohalike omavalitsustega koostööd jätkata ja arendada.

Mida saab riik teha olemasoleva elamufondi kvaliteedi parandamiseks? Loomulikult on vaja jätkata ühistute toetamist, kuid selleks, et raha efektiivselt kasutataks, toetab riik edaspidi peamiselt neid tegevusi, mille kohta on tõestatud, et nad aitavad kaasa ka energiasäästule.

Selleks toetatakse igas majas energiaauditi läbiviimist ning selleks, et inimesed teaks, milline on maja kvaliteet, juurutatakse energiamärgistuse süsteem. Samuti on ette nähtud mitmeid koolitusi nii ühistutele kui ka haldajatele.

Ja lõpuks, kujutage ette, et elate suures korterelamus Mustamäel. Last ei saa õue üksi lasta, sest majadevaheline ala pole mitte ainult mudane, vaid ka autosid täis pargitud ja suure osa aastast täiesti pime ja ebaturvaline. Ja majade vahel jalutamisest ei taha mõeldagi. Majainimesed oleks küll nõus käed külge panema ja ümbruskonna korda tegema, kuid nii planeerimine kui õueala korrastamine on kulukad tegevused.

Olukorra parandamiseks toetatakse ühistute tegevust korterelamute vaheliste õuealade korrastamiseks ning ka vabatahtlikke initsiatiive mõne avaliku ala – pargi, ranna vms – kordategemiseks. Uuselamurajoonide keskkonna parandamiseks on kavas koostada soomlaste eeskujul juhendmaterjal arendajatele selle kohta, milliseid aspekte peaks elamurajoone planeerides arvesse võtma. Plaanis on toetada ka arhitektuuri- ja planeerimiskonkursse.

Loomulikult ei ole need näited ammendavad. Arengukava näeb ette 16 meedet ja 38 erinevat tegevust.

Kahjuks on arengukava siiani kinnitamata. Valitsusele esitati eelnõu juba detsembris, kuid kahjuks keeldub valitsus peaministri ülesandel seda arutlusele võtmast, viidates tehnilistele pisiasjadele, mida teiste arengukavade juures jälgitud ei ole.

Lõpuks saadeti see riigikantseleist ilma eriliste seletusteta ministeeriumisse tagasi. Sosistati, et käsk selleks saabus Reformierakonna peakorterist Tõnismäel.
Muide, see ei ole esimene kord. Aasta tagasi esitas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium valitsuskabinetile arutamiseks eelnõu sundüürnikele omal ajal riigi poolt tekitatud probleemide lahendamiseks. Ka see ei läinud valitsusest edasi, sest Reformierakond seisis sellele vastu.

Ei taheta tunnistada ega heastada oma kunagisi vigu. Hoolitsetakse vaid selle eest, et baltisakslased teist korda oma varanduse eest kompensatsiooni saaksid.
Tundub, et valitsus ei suuda enne valimisi enam astuda samme, mis inimeste elu paremaks muudaks.

Tundub, et Reformierakond ei taha kulutada ei eelarve- ega euroraha, vaid tahab jätta kõik jagamiseks uuele valitsusele. Ja inimesed peavad seni ise hakkama saama. Nagu siiani.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.