"Tallinn on vinge koht, sest siin katsetatakse paljusid asju."

Jenni Partanen, Tallinna tehnikaülikooli tulevikulinna professor
Millist hoonet me ikkagi soovime? (0)
07. veebruar 2007

Kolm kuud koos käinud Tallinna uue haldushoone asukoha leidmiseks moodustatud komisjon pidas linnaameteid ja volikogu mahutavale rajatisele sobivaimaks Petrooleumi tänava pikenduse ala.

Komisjonis osalenud arhitektide liidu esindajad jäid eriarvamusele, pidades uue haldushoone rajamisel parimaks Admiraliteedi basseini äärt. Miks ei suudetud pikaajalises tööprotsessis leida ühist keelt, küsib 23. jaanuaril Eesti Päevalehes avaldatud loos arhitektide liidu aseesimees Margit Mutso.

Püüaksin analüüsida ning tuua välja mõningad erimeelsuse põhjused.

Kõigepealt erines linnavalitsuse ja arhitektide liidu lähteseisukoht, millist hoonet linnaametite tööks vajatakse. Linnavalitsus soovib ehitada moodsa büroohoone, kuhu saaksid tööruumid mööda linna laiali pillutud ametite töötajad ning linnavolikogu. Arhitektide liit räägib uuest raekojast ja uue linnakeskme tekitamisest.

Tallinna südames on keskaegne raekoda, mis jääb ka edaspidi esindusürituste ja pidulike koosolekute läbiviimise kohaks. Raekoja platsilt ei saa ka kõige parema tahtmise juures võtta Tallinna ajaloolise keskuse funktsiooni. Tõmbealadena tegutsevad linnaruumis pigem suured kaubanduskeskused, mitte avalikku teenust pakkuv linnavalitsuse hoone.

Kaasajal suhtleb linnavõim elanikega meedia ja interneti vahendusel, olemata esmaseid vajadusi rahuldav institutsioon. Seepärast pole tarvis muretseda, kui uus haldushoone jääb linnakeskmest kilomeetri jagu eemale. Kadriorg ei asu perifeerias, nagu üritatakse tõestada. Naabrusse jäävad presidendiloss ja Kumu. Linnavalitsuse hoone juurde hakkavad sõitma buss ja tramm.

Erinev on linnavalitsuse ja arhitektide liidu suhtumine uue hoone rajamise kulutustesse. Linnavalitsus ei saa ainuüksi hoonealuse maa omandamiseks miljardit krooni maksta. Erinevalt visionääridest kanname me langetatud otsuste eest vastutust. Maksumaksja rahasse ei tohi suhtuda kergekäeliselt. Lisaks pole ka mitme arhitektide liidu soovitatud kinnistu omanikud müügist huvitatud. Alustades uut diskussiooni, jõuaksime lõppkokkuvõttes ikkagi samadele järeldustele, raisates vaid aega, mis praeguses ehitushindade kallinemise protsessis tähendab otsest rahalist kaotust.

Linna arenguprotsesse ei saa suunata käskude ja keeldudega. Kuidagi luitununa tunduvad arhitektide liidu soovitused, et linn peaks mõjutama riiki, valitsus aga Tallinna Sadamat Admiraliteedi basseini äärsetest maadest loobuma. Juriidilist isikut pole võimalik käsutada, tuleb leida vastastikused huvid, mille alusel kokkulepped sõlmida. Tallinna Sadamaga leidis linnavalitsus ühishuvid Petrooleumi tänava pikenduse ala arendamisel. Mis puutub sadama arenguperspektiividesse, siis nendega tegutsevad töörühmad, kuhu linnaplaneerimise spetsialistide kõrval kuuluvad ka arhitektide liidu esindajad.

Kui rääkida avaliku ruumi kujundamisest, siis soovime ühe olulise dominandina rajada uue haldushoone juurde olümpiasangarite puiestee, kuhu paigaldataks nii juba olümpiasangariks kroonitud Eesti sportlaste kui ka tulevikus selleni jõudvate atleetide kujud. Sangarite puiestik võib tõesti saada tõmbekeskuseks, mis toob inimesi linnavalitsuse hoone juurde jalutama. Admiraliteedi basseini äärsetele kinnistutele ei ole võimalik puiesteed rajada.

Linnavalitsuse uue haldushoone asupaika vaagiv komisjon kaalus 12 võimaliku kinnistu plusse ja miinuseid. Moodustati kaks töögruppi, millest üks, arhitektide liidu oma, tegeles asukohtade hindamisega linnaruumilistest seisukohtadest, ning teine grupp töötas läbi asukohtade omandisuhte, kontakteerus omanikega ning uuris nende valmisolekut kinnistu võõrandamiseks, samuti vaagis kinnistute ja hoone oletatava mahu (35 000 m²) vastavust.

Mõlemad töögrupid esitasid seisukohad, mille liitmisel hakati asupaiku nimekirjast välja arvama. Admiraliteedi basseini äärsed kinnistud, mis linnaruumiliselt tundusid sobivad, lülitati välja omandisuhetest ja finantsilistest kaalutlustest lähtudes, mis tähendab, et praktiliselt pole sinna võimalik haldushoonet rajada. Kahjuks ei suutnud arhitektide liidu juhid kujunenud tegeliku olukorraga leppida.

Muidugi võib küsida, miks ei taha linnavalitsus senistesse tööruumidesse jääda. Praegu asuvad linnavalitsuse ametid mitmes majas. Soovime halduskulude vähendamiseks kõik töötajad ühte hoonesse kokku tuua. Kuna praeguste majade seisukord aasta aastalt halveneb, annaks uue hoone odavam haldamine olulist kulude kokkuhoidu.

Linnavalitsuse läinud suvel valminud juurdeehitis ei suutnud ruumipuudust leevendada. Laienemist Roosikrantsi tänava äärde takistab kaitse all olev kaunis puitmaja, mis kindlasti tuleb säilitada. Uue maja ehitamine hoiab perspektiivis kokku hulga kulusid, muidugi siis, kui seda ei rajata miljardikrundile.

Selleks, et teha koostööd, tuleb rääkida ühist keelt. Linnavalitsus on alati arvestanud arhitektide arvamuse ja soovitustega, õppides keelt, mis väljendub hoonetesse ja linnaruumi kätketud sõnumis. Ootame ka arhitektidelt mõistmist, kui kõne all on eelarveraha kokkuhoid ning linnavalitsuse parem ja säästlikum toimimine nüüdisaegses bürookeskkonnas.

Linn soovib ausat dialoogi

23. jaanuari Eesti Päevaleht avaldas Eesti Arhitektide Liidu aseesimehe Margit Mutso kirjutise, kus taas pannakse kahtluse alla linnavalitsuse uue maja asukoha leidmiseks moodustatud komisjoni otsus ehitada administratiivhoone Petrooleumi tänava pikenduse alale.

Abilinnapea Kalev Kallo saatis juba samal päeval lehele artikli, kus selgitatakse valiku lähtekohti ja põhjuseid. Kahjuks ei pidanud Eesti Päevaleht vajalikuks linnavalitsuse seisukohtade avaldamist paberväljaandes, riputades loo üles küll Päevaleht Online’is.
Pealinn

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.