"Tallinn on vinge koht, sest siin katsetatakse paljusid asju."

Jenni Partanen, Tallinna tehnikaülikooli tulevikulinna professor
Lastekodust peab saama tõeline kodu (0)
14. märts 2007

Kõik lapsed on väärt kasvama üles peres ja kodusoojuses. Paraku saab paljude osaks lastekodu, kus napib hubasust, ühtsust ja turvatunnet.

Lastekodust ellu astumine on neile hoopis valusam kui kodust vajalikke oskusi ja kogemusi kaasa saanutel. Ka ühiskond suhtub lastekodulastesse enamasti negatiivselt, täis eelarvamusi ja umbusku. See omakorda vähendab lastekodukasvandike enesekindlust ja läbilöögivõimet.

Vajaduse üle Tallinna Lastekodu reorganiseerida on arutatud juba 2005. aastast. Selle tingib lastekodulaste arvu vähenemine üha paraneva hoolekandesüsteemi tulemusena – töö varjupaikades ja riskiperede abistamine on nii mõnegi lapse lastekodusse jõudmise ära hoidnud –, aga ka tungiv vajadus lastekodulaste elutingimusi muuta, sest suured keskused ei tekita lastes kodutunnet ning raskendavad kasvatustööd.

Maarjamäe keskus kui kodu mudel

Kuue aasta eest valmis Tallinna Lastekodu Maarjamäe keskus, kuhu ehitati kümme moodsat peremaja 60 kasvandikule. Maarjamäe keskuses elavad 6–19-aastased kasvandikud koos pereemaga, keda puhkuse ajal asendab peretädi.
Lastele on loodud võimalikult palju tavaperega sarnanevad tingimused – koolist tulevad lapsed mugavasse koju, kus neid pereema sooja söögiga ootab.

Linnaosade lastekaitsetöötajad on Maarjamäe keskuse hinnanud kõige lapsesõbralikumaks lastekodu keskuseks – asendushooldust vajavad lapsed suunatakse esmajärjekorras just sinna.

Tallinna Lastekodu reorganiseerimise kontseptsiooni aluseid arutati mullu aprillis toimunud laiapõhjalisel ümarlauanõupidamisel. Projekti koostamiseks moodustati töörühm.

«Reorganiseerimise peamine eesmärk on tagada lastekodulastele selline kasvukeskkond, mis soodustaks kodu- ja peretunde teket ning looks eeldused iseseisva eluga toimetulekuks,» tutvustas töörühma juhtinud abilinnapea Merike Martinson. «Seni on sellest vajaka jäänud.»

Lastekodu Mustamäe keskuses käivitus juba mullu mais kahte peret hõlmav pilootprojekt, mille eesmärk on välja selgitada, kas pered on valmis nii majandamisel kui ka kasvatustöös suuremat vastutust võtma.

Projekti alustades elas kummaski peres kaheksa last vanuses 5–19 aastat, poisse ja tüdrukuid võrdselt. Mõlema pere juurde kinnitati neli töötajat ning abiline, kes aitab vajadusel. Pered said oma käsutusse toidu- ja majandusraha ning pidid hakkama ise otsuseid langetama.

Tallinna Lastekodu direktori Leena Masingu sõnul oli esiotsa väga raske, kuid motivatsioon kasvab sedamööda, kuidas pered oma vastustusega harjuvad. «Kuna projekt eeldab perede head koostööd, toimuvad peretöötajatele regulaarsed töönõustamised, et lastekodust paariskorteritesse/majadesse üleminek sujuks tõrgeteta,» tutvustas Masing.

Lastekodust iseseisvasse ellu

Täisealiseks saanud lastekodukasvandik on sageli sunnitud elamispinna puudusel lastekodusse elama jääma. Seetõttu ei tunneta noor vajadust tööle minna ja ennast ise elatama hakata, ehkki soovib käituda täiskasvanu kombel ning lubab endale eluviisi, mis lastekodusse ei sobi.

Peamine on aga see, et lastekodust ellu suunataval noorel jääb puudu sotsiaalsest küpsusest – oskusest kodu ja peret luua ja oma töö eest vastutada. Lastekodust välja kasvanud noori tuleb elluastumisel aidata.

Seni on aitamine olnud grupiviisiline, munitsipaalelamu valmimisel on sinna eluaseme saanud korraga vähemalt kümme noort, kuid tegelikult tuleks nad hajutada ning suunata linnaossa, kus asub tema lastekaitsetöötaja. Korraga ei tohiks ühte majja paigutada rohkem kui viis noort, erandiks need, kes vajavad toetatud elamist.

Parema ettevalmistuse iseseisvaks eluks annab lastekodu ja iseseisva elu vahelise etapina noortekodus elamine. Mullu loodi lastekodu Nõmme keskuses noortekodu, kus noor tasub kommunaalkulude eest ise. Praegu elab seal 16 noort, neist 13 on asunud tööle ning saavad eluga hakkama.

Algab ka laste majutamine väiksematesse elamisüksustesse, paarismajadesse ja -korteritesse. Esimesena saavad selle võimaluse Mustamäe ja Kopli keskuse ning Kopli varjupaiga kasvandikud. Mustamäe keskuse koolilapsed suunatakse ööpäevaringseks hooldamiseks Asula tänava Perekeskuse hoonesse.

Lastekodu reorganiseerimine väiksemateks majutusüksusteks on suur ja kallis töö. Selleks planeeritakse ligikaudu 50 miljonit krooni, kaasates Euroopa Liidu struktuurfonde ja teisi välisrahastajaid. Kuid vaev ja kulu saab kuhjaga tasutud, kui lastekodulapsed saavad ometi kord sellised elutingimused, et tohivad end pidada natukenegi päris kodulaste moodi ja saavad iseseisvaks eluks vajaliku küpsuse.

Tallinna Lastekodu

• Kopli keskus
Maleva 16
Keskuses elab 41 last, lisaks on seal ka varjupaik kümnele lapsele.Keskuse kaheksast korterist üks on kohandatud puuetega lastele.
• Mustamäe keskus
Kadaka tee 153
Keksuses elab 47 last. Hoones paikneb ka Perekeskuse
majutusüksus.
• Imikute ja puuetega laste keskus
Sõpruse pst 248
Eelkooliealistele väikelastele ja kuni täisealistele puuetega lastele. Hoones kaheksa korterit 64 lapsele ja kaks korterit väikelaste varjupaigale (16 lapsele). Samas tegutseb rehabilitatsiooniüksus.
• Nõmme Keskus
Vana-Pärnu mnt 9a
Kortereid neli, lapsi 23. Ühes korteris paikneb ema-lapse varjupaik.
Noortekodu hoones 16 kohta.
• Lasnamäe keskus
Võidujooksu 18 / Pae 37
Kuues korteris kokku 39 last. Üks korter intervallhoolduse teenuse osutamiseks seitsmele puudega lapsele.
• Maarjamäe keskus
Kase 64
Spetsiaalselt lastekoduks ehitatud keskus, valmis 2002 juunis. Keskuses kümme elumaja kokku 60 lapsele, juhataja maja ja hoone külameistrile.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.