"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
Harju tänav ja linna rahvuspark (0)
23. mai 2007

Eelmisel nädalal, 15. mail avati Tallinna vanalinnas Harju tänava haljasala. Samal päeval andsin ma riigikogus Keskerakonna esindajana koos rohelistega üle looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu.

Selle eelnõu arutelud ja diskussioonid riigikogus on küll veel ees, aga kui meie riik peaks seda seadusemuudatust toetama, astuksime jälle ühe sammu kogenud Euroopale lähemale. See tähendaks, et looduskaitseseaduses saab olema sätestatud mõiste «linna rahvuspark» (ökopark). See annab head võimalused omavalitsustele seda kasutada, sealhulgas ka Tallinnale.

Minu jaoks kahe väga olulise sündmuse kokkusattumise avastasin siis, kui Tallinna päeva õhtul mööda Haju tänavat Raekoja platsi poole jalutades oma ühe lemmikansambli, Kukerpillide kontserdile läksin. Harju tänavaga seoses tooksin ma välja selle, et varemed, mis olid seisnud aastaid ja mille lahendamisega olid tegelenud vist kõik taasiseseisvumise aja Tallinna linnapead, sai läinud aastal otsustatud ja nüüdseks lahendatud ning inimestel on põhjust senisest enam minna vanalinna nii talvel kui suvel.

See otsus sündis kindlasti tänu töökale meeskonnale, kuhu kuulusid nii ametnikud kui ka poliitikud. Sama palju kui arendatakse ehitatud keskkonda, on vaja heaperemehelikult suhtuda loodusesse meie ümber. Aga tänases Eestis tahetakse tegeleda rohkem kinnisvaraga kui loodusega. Meie väga kiiresti arenevas riigis tuleb seda ka mõneti mõista. Peame aga seisma ka parkide ja metsade eest, et tulevastel põlvedel oleks võimalik elada loodussõbralikus elukeskkonnas.

Looduskaitseseaduse täiendamise eelnõu, mille riigikogule üle andsin, pole seadnud eesmärgiks rangemaid piiranguid ja kinnisvaraarenduse linnast välja tõukamist. Eesmärgiks on tasakaalustatud kaitseala, tiheasustusalal asuvate elupaikade, liikide, maastike, ajalooliste, kultuuriliste või nendega seonduvate sotsiaalsete, puhke- ja teiste eriliste väärtuste hoidmine ja nende väärtuste tutvustamine.

Tallinn muutub rohelisemaks, näidates samas ka oma valmidust ning soovi linna rahvuspargi järele. Nüüd on riigikogu kord. Kui ma looduskaitseseaduse muutmise seadust üle andsin, ütlesin, et meie soov on tuua «linna rahvuspargi» mõiste ka seadustesse, nii nagu see on mitmetes Euroopa riikides. Sarnased rahvuspargid on olemas nii Rootsis Stockholmis kui Soomes Hämeenlinnas, Poris ja Heinolas.

Millest aga sündis selline eelnõu? Kui olin Tallinna linnapea, pöördusid paljud kolmanda sektori organisatsioonid ja ühendused ning linna elanikud minu poole sooviga, et Eesti Vabariigi pealinn muutuks euroopalikumaks ning moodustataks teiste riikide kogemustele tuginedes linna rahvuspark. Nende kõigi ühine soov oli looduskaitse arengule kohalikul tasandil kaasa aidata.

Loodan, et looduskaitseseaduse muudatusest ei tehta poliitilist mängu. Arvan, et iga erakond peab seisma sama palju looduse eest, kui seistakse inimeste eest, sest inimesed on ju ainult osa loodusest. Mina olen seda valmis tegema.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.