Mul oli meeldiv võimalus olla Tõnise ametivend kadunud Jaak Tamme linnavalitsuses 1992. aastal. Tõnis Kull kureeris abilinnapeana(1992–1996) kommunaalvaldkonda, tee-ehitust ja keskkonnakaitset. Mina olin linnanõunik keskkonnakaitse ja haljastuse alal.
Hiljem jätkus meie töine ja huvialane koostöö. Linnavalitsuses alustas Tõnis Kull oma tööd kogenud tippjuhina.
Enne linnateenistusse tulekut juhtis ta peadirektorina Vabariiklikku Veevarustuse ja Kanalisatsiooni Tootmisvalitsust. Kommunaalala tehnilisi küsimusi peensusteni valdava insenerina oli ta õige inimene suunama tol murrangulisel ajal Tallinna veevarustuse ja kanalisatsiooni, jäätmehoolde ja tee-ehituse uusi sihtjooni ning konkreetseid projekte.
Olgu siis tegemist Ülemiste veepuhastuse ja Paljassaare heitveekäitluse nüüdisajastamise, Pääsküla prügila sulgemise ja uue prügila ehituse ettevalmistamisega või teede-tänavate seisundi otsustava parandamisega. Selles kõiges oli ja on ka praegu selgelt näha Tõnis Kulli kätt.
Tema eestvedamisel osteti esimesed Lääne päritolu tänavapuhastusmasinad; Eesti Energiast eraldati Tallinna Soojus koos katlamajade ja soojusvõrkudega; alustati automaatsete soojussõlmede paigaldamisega Tallinna koolidesse, haiglatesse ja teistesse linnaasutustesse; ehitati Mustakivi tee ja Lootsi tänav ning alustati Tammsaare tee pikenduse ehitusega.
Rohkem veel, ta armastas ka võimalikult vähehäiritud loodust. Ta tegi väga palju Tallinna elukeskkonna parendamiseks. Tõnis Kulli ajal anti enamik haljastustöid üle linnosadele. Tema oli see mees, kes tollase Teaduste Akadeemia rüpes pidevas rahapuuduses vaevleva Tallinna botaanikaaia linna omandisse tuua suutis. Sest tema argumentatsioon oli põhjendatud ja sellega arvestasid tõsiselt nii linnapea kui ka linnavolikogu. Ja botaanikaaed sai uue hinguse, sealhulgas peagi ka moodsa palmimaja.
Tõnis Kull oli teoinimene, mees, kes lahendas asju sisuliselt. Personaliküsimusi käsitles ta asjatundlikkuse ja võimekuse põhimõttest lähtudes. Ta oli tugev Linnajuht ja olgu muld talle kerge.
