"Tallinn on vinge koht, sest siin katsetatakse paljusid asju."

Jenni Partanen, Tallinna tehnikaülikooli tulevikulinna professor
Tallinn pidutses (0)
23. mai 2007

Tallinna päev pakkus selgi korral linlastele ja linna külalistele mitmesuguseid elamusi. Arvestades, et tänavune aasta on kuulutatud Tallinnas noorteaastaks, keskendus ka linna tähtpäeva programm seekord noortele.

«Noored vajavad senisest rohkem tähelepanu. Soovime, et noortesse suhtutakse positiivsemalt ja mõistvamalt,» põhjendas abilinnapea Kaia Jäppinen.

Tallinna päeval toimus seetõttu nii kesklinnas kui teistes linnaosades varasemast enam noorteüritusi.

Harju tänavale oli püsti seatud Tallinna noorte infokeskuse infotelk, kus jagati teavet suvel vaba aja veetmise ning taskuraha teenimise võimaluste kohta.

Korraldati ka seiklusmäng, mille eesmärgiks oli tutvustada noortele pealinna erinevaid kohti. Kuulutati välja tunnustusauhindade konkurss «Suured teod Tallinna noortele ja Tallinna noorte suured teod» ning toimus Tallinna Noorte Volikogu istung.

Päeva jooksul said noored jälgida ka linnavalitsuse erinevate ametite ja asutuste töötajate tegemisi, töövarjuks olemisest huvitatud said valida 75 teenistuja vahel.

Kristiine noortekeskuses joonistati toasuurune Tallinna pilt, Kopli noortekeskuses ehitati Tallinna maketti, Kose vabaajakeskus korraldas viktoriini ja jalgrattamatka. Kesklinna valitsus kutsus noored Skoone bastionile lõbusalt vaba aega veetma – musakettaid keerutas DJ Euro, peeti «Aardejahti» ja viktoriini, vaadati mõõgakunsti. See on vaid väike osa noortele pakutud mitmekülgsetest aja veetmise võimalustest.

Vanalinna uhiuus haljasala

Seekordse Tallinna päeva juhatas sisse puhkpilliorkestri rongkäik läbi vanalinna ning Harju tänava äärse vastvalminud haljasala avamine. Haljasala lahenduse aluseks võeti linna ajaloolise 37. kvartali kinnistustruktuur, mida markeerivad müürid, katendid ja haljastus. Haljasala projekti koostas OÜ Kivisilla, projekti autor on teenekas haljastusarhitekt Ülle Grišakov.

Linnapea Edgar Savisaare sõnul on Tallinna päev kõigi nende päev, kes armastavad oma linna, kes hoolivad selle heast käekäigust ja muretsevad tema tuleviku pärast. «Selle linna suurim eesmärk on olla hea kodu sadadele tuhandetele inimestele, kes siin elavad, töötavad ja õpivad,» ütles Savisaar.

Pärastlõunal avati Musumäel kaks Tauno Kangro skulptuuri – «Hetk enne suudlust» ja «Hetk pärast suudlust».

Linnapea sõnul sümboliseerivad need graniitskulptuurid sõprust, armastust ja teineteise hoidmist. «Need kujud tekitavad vaatajais positiivseid emotsioone ning tänu sellele on maailm, kus me elame, parem, rõõmsam ja ilusam,» ütles Savisaar. Musumägi on tema sõnul üks Tallinna visiitkaarte ning lüürilised graniitskulptuurid on selle kauni pargi korrastamise lõpetuseks igati sobivad.

Raeapteek tähistas Tallinna päeva teatraliseeritud üritusega «Raeapteegi tervendav rohupood». Kostümeeritud apteegiproua ja -härra tutvustasid keskaegse meditsiini ja ravivõtete väljapanekut, segasid vanade retseptide järgi kokku ravimsegusid erinevate tõbede vastu ning rääkisid nõidadest ja nõiajahtidest. Korraldati ka viktoriine ja mänge ning tutvustati ravimtaimi.

Alates keskpäevast toimus Raekoja platsil mitmeid kontserte ja esinemisi igas eas kuulajaile-vaatajaile – näiteks esinesid laululapsed ja stepptantsijad, kontserdi andsid 35. sünnipäeva tähistavad Kukerpillid ning Koit ja Maarja koos Tallinna Kammerorkestriga.
Tallinna päeval tehti ka tasuta lisaekskursioone bastionikäikudesse. Lastele korraldas Tallinna Linnamuuseum põneva linna keskaegsete kindlustustega tutvumise ürituse.

Oslo linnapea pidasmeeles

Norra Kuningriigi pealinna Oslo linnapea Per Ditlev-Simonsen saatis Tallinna linnale pidupäevatervituse.

«Teadaolevalt tähistab Tallinn 15. maid päevana, mil talle anti Lübecki linnaõigus, mis liitis Tallinna ühtsesse õigusruumi keskaegsete Saksa kaubalinnadega ning muutis ta sel moel linnaks, millega tuli arvestada,» kirjutas Ditlev-Simonsen. «Tallinn sai linnaõigused Taani kuningalt Erik IV-lt, seega on meie kahel linnal ka ühine minevikuseos Taani riigiga – Norra oli umbes 400 aastat, kuni aastani 1814, Taanile kuuluv provints.»

Tallinna päeval osales ka pikaaegse sõpruslinna Kieli delegatsioon. Lisaks linnajuhtidega ning paljude valdkondade esindajatega kohtumistele uuendati külaskäigu raames kahe linna vaheline hea tahte kokkulepe.

Tallinna ja Kieli esimene koostöölepe pärineb aastast 1986 ja seda uuendati 1992. aastal seoses Eesti taasiseseisvumisega. Edaspidi tahetakse suure osavõtjaskonnaga kultuuripäevade asemel keskenduda temaatilistele erialakohtumistele eelkõige sotsiaal-, keskkonna- ja majandusteemadel.

15. maid hakati Tallinna päevana tähistama 2002. aastal, seega peeti Tallinna päeva juba kuuendat korda.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.