"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
Tallinn valmistub kultuuripealinnaks (0)
13. juuni 2007

Tallinna linnavalitsus ja 2011. aasta Euroopa kultuuripealinnaks kandideerimist ettevalmistav töörühm tutvustas Brüsselis Euroopa Komisjoni ekspertrühmale linna ettevalmistusi kultuuripealinna projektiks.

Ekspertkomisjon kiitis Tallinna senise tegevuse heaks, kuid tegi ka paar märkust, millele linn peaks edaspidi rohkem tähelepanu pöörama.

Tallinna abilinnapea ja Euroopa kultuuripealinna projekti ettevalmistava töögrupi juht Kaia Jäppinen kinnitas, et Tallinna ja teise 2011. aastal Euroopa kultuuripealinnaks saava linna Turu seni tehtud ettevalmistused suurprojektiks kiideti heaks. «Tallinna puhul tõid komisjoni liikmed positiivsena esile ka mahukaid kultuuriinvesteeringuid, nagu linna avamist merele toetavat projekti «Kultuurikilomeeter», Linnateatri uue saali ehitust, Kultuurikatla käivitamist ning lauluväljaku piirkonna arendust,» märkis Jäppinen.

Komisjoni liikmete erilise tähelepanu ja poolehoiu pälvis aga fakt, et Tallinn ja Turu on oma taotluste ja tegutsemisplaanide ettevalmistamiseks teinud juba poolteist aastat koostööd. «Nagu meile kinnitati, on see juba üle 20 aasta kestnud kultuuripealinnade programmis tõesti esimene ja ajalooline kord, mil kaks üheaegselt kultuuripealinna tiitlit kandma asuvat linna on üksteisele piisavalt lähedal nii geograafiliselt kui ka mõtteviisilt, et nad saavad ja tahavad sisulist ühistegevust arendada,» selgitas ta.

Euroopa kultuuripealinnaks kandideerimise taotluse projektijuhi Peeter Rebase sõnul oli komisjonil Tallinnale ka kolm märkust ja soovitust. «Esmane ja olulisim teema, mille üle komisjon muret tundis, on see, et Tallinnal ja Eesti riigil puudub ikka veel koostööleping, mis kindlalt tagaks ettevalmistatud programmi ja kultuuriinvesteeringute teokstegemise rahastamise,» rääkis Rebane.

Teine teema puudutab vähemusrahvuste integratsiooni ja sotsiaalset sidusust suurendavaid projekte. «On selge, et selle märkuse pälvisime eelkõige hiljuti pronkssõduri ümber puhkenud rahutuste tõttu,» kommenteeris Rebane. Kolmandas märkuses toodi esile, et Tallinna taotluses on küll palju tähelepanu pööratud traditsioonilisele kultuurile, kuid senisest rohkem tahaks komisjon programmis näha noorte- ja alternatiivkultuuri projekte.

Ettekande põhjal teeb ekspertkomisjon Euroopa Komisjonile ja Euroopa Parlamendile sügiseks lõpliku aruande ning kõigi eelduste kohaselt kinnitatakse Tallinn ja Turu Euroopa 2011. aasta kultuuripealinnadeks lõplikult veel sel sügisel.

2008. aastal toimub Brüsselis koosolek ettevalmistuste vahetulemuste arutamiseks ning 2010. aastal kevadel tuleb ekspertkomisjon Tallinna kohale, et veenduda linna valmisolekus suurürituse läbiviimiseks. Positiivse otsuse korral avab Euroopa Liit siis ka omapoolse kaasrahastamise.

Tallinna ettevalmistused kultuuripealinnaks saamiseks on kestnud juba kaks aastat ning ligi kolmesaja projekti kaasatud kultuuritegelase, ettevõtja, eri valdkondade asjatundja ning Eesti erinevate omavalitsuste esindaja panusega on Tallinnale ja kogu Eestile koostatud kultuuripealinna projekti teostamiseks ambitsioonikas kava.

Euroopa kultuuripealinnade statuudis püstitatud eesmärgid kattuvad Tallinna arengueesmärkidega ning toetavad Tallinna pikaajalisi sihte. Linn käsitleb aastat Euroopa kultuuripealinnana kui osa pikast protsessist, mis muudab linnaruumi kultuursemaks, viib eesti kultuuri Euroopasse ja loob eestlaste euroopa identiteeti. See on ka hea võimalus tutvustada maailmale nii Tallinna kui kogu Eestit atraktiivse kultuuriturismi sihtkohana.

Euroopa kultuuripealinna projekti eelarve on ligi 40 miljonit eurot ehk üle 600 miljoni krooni, millele lähema viie aasta jooksul lisandub veel ligi kuue miljardi krooni väärtuses munitsipaal-, riiklikke ja erasektori investeeringuid kultuuriobjektide rajamiseks Tallinnas.
Tallinn on lähtunud kultuuripealinna eelarveplaane koostades senisest Euroopa kultuuripealinnade rahastamispraktikast, mille põhjal linn ise rahastab projektist vähemalt kolmandiku, umbes samaväärset osalust oodatakse riigilt; ülejäänud osas arvestab Tallinn asutuste ja organisatsioonide toetusega ning projektide tuluga.

Kulutuste suurus on kooskõlas kultuuripealinna tuludega. Kultuuripealinna programmi ettevalmistamiseks on Tallinn äsja loonud iseseisva sihtasutuse, mis hakkab koordineerima ja korraldama kõike kultuuripealinnaga seonduvat rahastamisest ja rahvusvahelisest koostööst alustades ning projektinõustamise ja koolitusega lõpetades. Praegu on käimas konkurss sihtasutuse tegevjuhi leidmiseks.

Euroopa kultuuripealinnade ajalugu ulatub tagasi 1983. aasta novembrisse, kui Kreeka tollase kultuuriministri Melina Mercouri ettepanekul otsustasid Euroopa ühenduse kultuuriministrid, et igal aastal nimetataks üks Euroopa linn Euroopa kultuurilinnaks.

Eesmärgiks oli edendada kultuuridevahelist dialoogi, lisada austust kultuuriliste erijoonte vastu ning eurooplasi üksteisele lähendada. Eesmärgiks oli ka suunata kultuurile suuremat tähelepanu muidu peamiselt kaubandusele ja majandusele keskendunud Euroopa ühenduse sees.

Euroopa esimeseks kultuurilinnaks 1985 valiti Ateena. Tänavu kannab Euroopa kultuuripealinna tiitlit Luksemburg.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.