"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
Meenutame vabaduse tagasi võitmise päeva (0)
15. august 2007

Iseseisvuse tagasi võitmisest möödub 20. augustil 16 aastat. Eesti Vabariigi pealinn tähistab taasiseseisvumise aastapäeva mitmete pidulike sündmuste ja rahvapidudega.

Seda 16 aasta tagust Eesti lähiajaloo üht tähtsaimat päeva meenutatakse lillede asetamisega teletorni juurde, mis oli üks peamistest toonastest sündmuspaikadest. Pidulik tseremoonia viiakse läbi ka linna südames Vabaduskella juures.

Et mälestusedei tuhmuks

Riigikogu hoonesse kogunevad tavapärasele aastapäevakoosolekule toonaste sündmuste võtmeisikutest koosneva 20. augusti klubi liikmed, keda tervitab Riigikogu esimees Ene Ergma. Pidupäevakõnega esineb klubi president Rein Järlik.

«Laulva revolutsiooni ja taas iseseisvaks saamise aegu sündinud lapsed on nüüdseks juba täiskasvanuks saamas või saanud,» ütles abilinnapea Kaia Jäppinen. «Nemad teavad neist murrangulistest aegadest üksnes vanemate meenutuste, dokumentaalkaadrite ja kirjasõna vahendusel. Vahepealsed muutusterohked aastad on ilmselt tuhmistanud ka toonastele sündmustele vahetult kaasa elanute mälestusi.

Tänased iseseisvasse ellu astujad peavad oma vanematele tänulikud olema, sest nende julguse ja ühisrindeta oleks vabadus ilmselt tulemata jäänud.»

Juba neljandat korda pakub see päev eakohast meelelahutust ka vabaduse taastamise aegu sündinuile. Keskpäeval algab Harjumäel neljatunnine noortebändide kontsert. Sellele järgneb kontsert Raekoja platsil.

Avatakse pommirünnaku mälestusmärk

Taasiseseisvumispäeval avatakse ka taastatud Trepi tänav ja Nõelasilma värav, mis on ühtlasi Tallinna ühe traagilisima sündmuse – 9. märtsil 1944. aastal aset leidnud punaväe pommirünnaku – memoriaal. Memoriaali avab linnapea Edgar Savisaar, kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa annab ülevaate Nõelasilma ja Trepi tänava ajaloost, mängib puhkpilliorkester ja laulab RAM.

Nõelasilma kõrvale asuvasse orva tuleb videoekraan, mis näitab dokumentaalfilmi Harju tänava, sh. Nõelasilma ja Trepi tänava ajaloost, meenutamaks tänase Harju tänava piirkonna saamislugu.

Taastatud väravaehitist ilmestab vanast väravast säilinud portaalipealist meenutav barokkstiilis raidreljeef. Nõelasilma värava kõrval olevasse orva paigaldatakse monitor, millelt hakatakse näitama videokollaaži Harju tänava ajaloost 1930. aastatest kuni tänapäevani.

Ülemnõukogu võttis 20. augustil 1991. aastal vastu «Otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest». Omariikluse taastamiseks andis võimaluse 1991. aasta augustis Moskvas läbikukkunud riigipöördekatse. Nendest pöördelistest aegadest on  dokumentaalmaterjalidele toetudes kirjutanud põhjaliku ülevaate Edgar Savisaar oma raamatus «Peaminister  Eesti lähiajalugu 1990-1992».

Samm sammult vabaduse poole

Eesti omariikluse taastamise protsessi käivitas 1985. aastal Mihhail Gorbatšovi võimuletulekuga kaasnenud «perestroika»-poliitika, mis andis rahvale protestimisjulguse.
1988. aasta aprillis perestroika toetuseks loodud Eestimaa Rahvarindest kujunes lühikese ajaga suur rahvaliikumine. 1988. aasta aprillis toimunud muinsuskaitsepäevadel toodi esimest korda avalikkuse ette sinimustvalge rahvuslipp.

Rahulolematus Eesti NSV juhtkonnaga sundis parteijuhi Karl Vaino välja vahetama . Vaino Väljase uueks parteijuhiks nimetamist tähistas rahvas 17. juunil lauluväljakul massimeeleavaldusega, millest võttis osa umbes 150 000 inimest ja mis kujunes surveavalduseks uuele juhtkonnale: seista Moskvas Eesti huvide eest. Septembris korraldati Rahvarinde eestvedamisel löauluväljakul järjekordne massiüritus «Eestimaa laul», millest võttis osa ligi 300 000 inimest. Sellel üritusel kõlas laia avalikkuse ees ka üleskutse omariikluse taastamiseks. 

Rahva tahe sai seaduseks

16. novembril 1988. aastal võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni. Moskvale surve avaldamiseks korraldasid Baltikumi rahvarinded 23. augustil 1989. aastal enneolematu protestiaktsiooni – moodustati katkematu inimkett Tallinnast Vilniuseni. 660 kilomeetri pikkusesse nn Balti ketti andis oma panuse umbes kaks miljonit inimest.

1989. aasta 24. veebruaril heisati Pika Hermanni torni sinimustvalge rahvuslipp ning see päev kulutati iseseisvuspäevaks.1990. aasta märtsis toimusid esimesed demokraatlikud valimised Eesti NSV Ülemnõukogusse. Vabalt valitud Ülemnõukogu koosseis kinnitas uueks valitsusjuhiks Edgar Savisaare. 30. märtsil 1990. aastal võttis Ülemnõukogu vastu otsuse Eesti riiklikust staatusest. Sellega kuulutati välja üleminekuperiood, mis pidi lõppema omariikluse taastamisega. Sama aasta mais taastati Eesti Vabariigi nimetus ning lõpetati Eesti NSV sümbolite kasutamine.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.