"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
PPP Tallinnas – müüt ja tegelikkus (0)
15. august 2007

Eesti ajakirjandus püüab kogu maailmas kasutatavat eraettevõtluse ja munitsipaalvõimu koostööd kujutada Keskerakonna rahaveskina.

Kummaline, et kui arutletakse Tallinna kooliprojektide või Raadiku munitsipaalkorterite lepingu teemadel, ei kahtle keegi riigi PPP projektides, mida maanteeamet on algatanud teede ehitamiseks ja hooldamiseks. Neist lepingutest ei selgu, milline on teede hooldustasu kümne aasta pärast, samas kui Tallinn oskab prognoosida ka 30 aasta pärast partnerile makstavaid koolide hoolduskulusid ja korterite rendihindu. Oma lepingutes oleme riski hooldus- ja remondikulude kasvu osas andnud üle erasektorile. Rendihinna osaline korrigeerimine tarbijahinna indeksiga ei maanda eraettevõtja riski tervikuna.

Seega on Tallinna era- ja avaliku sektori koostöö ehk PPP (Public-Private-Partnerships) projektid linnale soodsad ja läbipaistvad. Teemat emotsioonivabalt käsitledes peaks igaüks mõistma, et tegemist on igati normaalse ja linnale kasuliku tegevusega, mis annab tunnistust linnavalitsuse algatusvõimest ja vastutustundest.

Majanduse praeguses arengufaasis tuleb arvestada ehitushinna olulise kallinemisega. PPP puhul peab erapartneri ehituse lõpetama konkursi tulemusel kokku lepitud hinnaga, seega jääb võimalik ülekulu erapartneri kanda.

Mitmed uuringud kinnitavad, et PPP annab hangete eraldi teostamisest märksa efektiivsema tulemuse.

30 aasta jooksul makstavad rendisummad on enesestmõistetavalt suuremad kümne aasta vältel makstavatest, ent hinnangu andmiseks on oluline jälgida, mida kulutatud raha eest vastu saadakse. Rent pole kasum, sellest lähevad maha finantseerimis-, renoveerimis- ja hoolduskulud. Millegipärast ei arutleta ajakirjanduses, kas koolide majandamine või munitsipaalkorterite ehitamine ilma PPPta oleks odavam või linnale üldse jõukohane.

Kuna Tallinna PPP projekte puudutav teave on kõigile huvilistele kättesaadav, käsitleb ajakirjandus teemat meeleldi, mis on igati tervitatav. Kahjuks on seni avaldatud materjal tendentslik ning pigem sensatsioonimaiguline kui analüüsiv.

Kui ajakirjandus tõepoolest linlaste huvide eest seista soovib, tasuks pealiskaudsete süüdistuste ning ebaprofessionaalsete oletuste asemel toimuvasse eelarvamusteta suhtudes käsitleda PPP projektide mõju Tallinna arengule.

Vaid erasektorit kaasates suudame lähikümnenditel vastu võtta Euroopa Liidu ühe pealinna ees seisvad väljakutsed.

Kohalike omavalitsuste laenuvõtmist reguleerib valla- ja linnaeelarve seadus, mis seab laenamisel piiriks 60% eelarvetuludest. PPP võimaldab eelarvevälist raha kaasates kapitalikulutusi suurendada. Seega ei sõltu kapitalimahukad projektid enam riigi või kohaliku omavalitsuse eelarvest. Kuna maksed hakkavad toimuma pärast objekti valmimist ning on jaotatud ühtlaselt pikale perioodile, saab käivitada rohkem projekte.
PPP põhiliseks eeliseks loetakse just erasektori kaasamisest tulenevat avaliku sektori raha efektiivsemat kasutamist. Tulemuslikkust ei hinnata ainult esialgse investeeringu järgi – vaadelda tuleb kogu projekti elutsükli jooksul tehtavaid kulutusi.

Samuti on mitmed olulised riskid PPP-skeemi puhul erasektori kanda. Lõplik ehitusmaksumus võib osutuda planeeritust mitu korda suuremaks, valmimistähtaeg venida aastaid pikemaks.

Kuna erasektor võtab enda kanda objekti hoolduse ja korrashoiu lepinguperioodi vältel, ollakse huvitatud võimalikult kuluefektiivsest tulemusest. Nii valitakse võimalikult ökonoomne projekt ning kasutatakse ehitusel kvaliteetseid materjale.

Toodud eeliste reaalne rakendumine sõltub projektist ning protsessi oskuslikust juhtimisest. Tallinna linnavalitsusel piisab kompetentsi parima tulemuse saavutamiseks.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.