Viimasel ajal on meedias juttu olnud korraldatud jäätmeveost, selle eelistest ja puudustest. Kahjuks on lisaks õigele infole edastatud ka ebatäpset teavet.

On selge, et prügi tekitavad kõik ja meil kõigil on soov sellest lahti saada. Kuid ikka veel leidub elanikke, kes ei ole nõus jäätmete äravedamise eest maksma. «Isetekkinud» prügimäed on Tallinnas tõsine probleem – neid on nii kõrvalistes kohtades kui ka avalikel haljasaladel. Ühelt poolt on linna prahistumise oluline põhjus elanike madal keskkonnateadlikkus ja hoolimatus. Teisalt tuleb tõdeda, et see on ka halvasti organiseeritud prügiveo tulemus.

Millised on korraldatud jäätmeveo eelised?  

Korraldatud jäätmeveo konkursi võitnud vedaja sõlmib linnaga kolmeks aastaks lepingu ning saab ainuõiguse vedada oma piirkonnas olmejäätmeid. Olulisim eesmärk on kogu elanikkond ühtse prügiveo süsteemiga liita ja seeläbi keskkonna prahistumist vältida.  

Vastupidiselt meedias kõlanud väidetele ei tähenda korraldatud jäätmevedu monopolide tekitamist. Monopol tekib siis, kui ettevõtja tegutseb turul konkurentidest sõltumatult, surudes tarbijale peale endale sobivaid tingimusi. Korraldatud jäätmeveo puhul on aga teenuse hind ja selle osutamise tingimused kindlaks määratud lepinguga, mille nõudeid omatahtsi muuta ei tohi. Võib öelda, et sellise süsteemiga kaitstakse elanikke ebasoodsate hinnakõikumiste eest. Siiski on prügivedajatel õigus kord aastas taotleda teenustasude suurendamist tarbijahinnaindeksi kasvu võrra. Kuid sellega välditakse hindade hüppelist tõusu kolme aasta pärast, mil leping vedajaga lõpeb.

Prügiveole ainuõiguse andmine teenuse kvaliteeti ei halvenda. Vedaja ja linna vahelise lepinguga on tingimused kindlaks määratud ning nende rikkumisel on linnal õigus nõuda vedaja distsiplineerimiseks trahvi, mis on piisavalt kõrge. Halvimal juhul kaotab ta aga veoõiguse.

Vale on ka arvamus, et kahe nädala jooksul tuleb ühel majapidamisel tekitada vähemalt 140 liitrit jäätmeid. Keskkonnasäästlikele eramajaomanikele, kes biolagunevad jäätmed komposteerivad ja liigiti kogutud taaskasutatavad jäätmed selleks ettenähtud kogumispunktidesse viivad, on kõige väiksem jäätmete kogumise vahend 20-liitrine (4 kilo kaaluv) jäätmekott. Kasulik alternatiivlahendus on ka naabriga ühismahuti kasutamine.
Jäätmete sorteerimist tuleb ergutada!

Oluline on ergutada elanikke prügi sorteerima. Olgugi, et õigusaktides on mõiste «jäätmete sorteerimine» kasutusel olnud juba pikka aega, ei saa väita, et inimeste keskkonnateadlikkus on piisavalt kõrge ja liigiti kogumine toimib sama edukalt kui Põhjamaades. Korraldatud jäätmeveo jõustumisel tuleb enam kui viie korteriga elamus eraldi koguda vanapaberit ja kartongi. Enam kui kümne korteriga elamus lisandub kohustus koguda liigiti ka biolagunevaid jäätmeid. Jäätmete liigiti kogumisel väheneb oluliselt segaolmejäätmete hulk. Seega on võimalik valida väiksem konteiner või seda harvemini tühjendada lasta. See tähendab aga väiksemaid kulutusi.

Enne korraldatud prügiveo süsteemile üleminekut pidi iga inimene jäätmekäitlusfirmaga eraldi lepingu sõlmima. Selle tulemusel jäi aga ligikaudu viiendikul majaomanikest leping tegemata. Rämps visati võõrastesse konteineritesse, haljasaladel olevatesse prügikastidesse või lihtsalt metsa alla, reostades sellega loodust ning linna. Ehk ei ole selliseid inimesi palju, kuid paraku piisavalt selleks, et enda ja teiste elukeskkond rikkuda.
Seal, kus 2006. aastal korraldatud jäätmevedu rakendus, on metsa alla visatud sodi hulk oluliselt vähenenud. See tõestab, et endise «vaba valiku» süsteemi juurde tagasi pöördumine oleks karuteene meile kõigile.

Tõsi, korraldatud prügiveo süsteemis on veel puudusi. Korraldatud prügivedu tuleb juba lähiajal muuta paindlikuks ning elanike vajadustele vastavaks. Euroopa riikide näitel võib öelda, et korraldatud jäätmevedu on edukas ning selle tulemusena on õnnestunud ebaseaduslikku prügikäitlust ohjata. Miks me ei peaks järgima Põhjamaade eeskuju?!