"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
Peame oma lapsi kaitsma! (0)
05. september 2007

Toredad puhkusepäevad suvekodus koos pisikese tütretütrega on selleks korraks möödas. Parimad hetked olidki seotud tema maailmaavastamisega. Ent ikka ja jälle varjutasid neid rõõmsaid päevi õnnetused lastega, teave joobes alaealistest Õllesummeril, narkootikumidest Sun Dance Partyl ja Viljandi folgil ning palju muudki kurvastavat.

Ometi tuleks kaitsta nii oma lapselapse kui ka teiste sirguvate laste tulevikku, et nad ei satuks narkodiilerite ja alkoholimüüjate mõjusfääri. Kanda hoolt, et nende (vaimne) tervis oleks kaitstud.

Armastav perekond teeb kõik, et lapsed oleksid terved ja õnnelikud, ent sellest ei piisa. Kindlasti on pere hool õnneliku tuleviku tähtsaim tugisammas. Paraku ohustab ühiskonnas valitsev alkoholi soosiv ja populariseeriv suhtumine ning nulltolerantsi puudumine narkootikumide suhtes otseselt nende
tulevikku.

Kurb pilt

Sellest rääkida ja kirjutada näib kasutu, kui on tavaline näha nii teleekraanil kui ka ajakirjades, kuidas meie esindusisikud, sh riigimehed ja noorte popikoonid
pidutsevad ja klaasi tõstavad.

Narkopolitsei esindaja tunnistas Eesti Lastearstide kongressil, et narkootikumid on koolinoortele väga kättesaadavad. Mullune küsitlus kesklinna koolides kinnitab, et viimastel aastatel on koolilaste seas narkootikumide proovimine kasvanud kolm korda (4 protsendilt 15-le). Samast selgub, et paljude koolide 15–18-aastaste õpilaste hulgas on alkoholitarbimine tavaline, ilma et endale ohtu teadvustataks.

Tallinna Lastehaigla andmetel kasvab nii alkoholi- kui ka uimastisõltuvus. Riik, erinevad fondid ja Tallinna linn eraldavad igal aastal raha nii raviks kui ka rehabilitatsiooniks, toimib uimasti- ja aidsiennetuse strateegia, kuid tulemusi pole. Vastupidi, ka HIV-nakatunute hulk on kasvanud.

Kui vaadata aruannetes kajastuvaid arve, on ennetustöö maht suur. Tuhandetele õpilastele on peetud koolides loenguid narkootikumide ja alkoholi kahjulikkusest, jaotatud kondoome ning õpetatud neid kasutama, ometi kasvab nii tarbimine kui ka haigestunute hulk.

On selge, et kõige kiirem efekt alkoholi tarbimise piiramiseks on kättesaadavuse vähendamisel, ehkki mõnedki püüavad väita, et keeldudega ei reguleeri midagi. Tulemust tõestas aprillisündmuste aegne kuiv seadus Tallinnas, mille ajal vähenes traumade ja perekonnatülidest tingitud vigastuste hulk poole võrra.

Paraku jätab see fakt külmaks nii riigimehed kui ka linnavolikogu mitmedki liikmed, kuigi otsus õhtutundidel alkoholimüüki piirata leidis toetust. Nüüd ootaks, et see piirang laieneks üle Eesti.

Tegutseda tuleb koos ja ennetuse nimel

Kasvatustöö alkoholi ja uimastite kahjulikkuse teadvustamisel ja tervislike eluviiside kujundamisel on aeganõudev ja seetõttu tuleb alustada sellega viivitamatult, teadlikult ja intensiivselt. Sellega peab kaasnema kogu ühiskonna suhtumise muutmine. Liberaalsuse aeg nii müügi kui ka tarbimise suhtes on möödas.

Abilinnapeana olen ligi kahe aasta jooksul näinud küllaga pühendunud inimesi, kes püüavad sõltuvuse küüsi langenud noori aidata. Kahjuks on nende tegevus enamasti projektipõhine ning koostööst, sihikindlast tegutsemisest ühise eesmärgi nimel jääb vajaka.

Tallinna tänavusest eelarvest eraldatud seitsmest miljonist kroonist kulub enamik raviks ja rehabilitatsiooniks, mis tegelikult on tulekahju kustutamine.

Paraku on ennetustöö puudulik. Praegu tegelevad sellega nii õpetajad, koolitervishoiu töötajad, lastekaitse liit, Alkoholivaba Eesti, Tervise Arengu Instituut jpt, kuid nendevahelist koostööd ja infovahetust tajume vähe. Põhitegevus peab kalduma koolidesse ja seda peavad juhtima kogemustega spetsialistid. Ennetustöö tase ja tulemuslikkus sõltub professionaalsusest ja tugevast koostöövõrgustikust, kuhu tuleb kaasa haarata ka lapsevanemad.

Suve hakul toimunud Riskilapse ümarlaual leiti ühiselt, et olukord koolides tuleb täpselt kaardistada ja koordineeritult edasi minna. Peab viimaks tõele näkku vaatama ja hakkama asju nimetama õigete nimedega. Lõpetada tuleb eufemismide tarvitamine – tegu pole mõnuainetega, vaid meelemürkidega. Ei tohi unustada, et mürk jääb mürgiks ka siis, kui tekitab mõnu. Meenub samalaadne teemakäsitlus maikuus Istanbulis toimunud kongressil «Euroopa linnad narkootikumide vastu», kus toonitati vajalikku küsimust «Kas te olete nõus ostma endale haiguse?». Vastus saab olla ainult «ei», kuid tegelikkus näitab meile vastupidist – narkootikumide ostmine ja pruukimine viib varem või hiljem, pea 100% juhtudel haiguseni, milleks on narkomaania.

Laste Vaimse Tervise Keskus kogu Põhja-Eestile

Valminud on Laste Vaimse Tervise Keskuse projekt, mille sisu ja strateegia töötasid ühiselt välja lastearstid ja lastepsühhiaatrid juba viis aastat tagasi. Sinna peaks koonduma kogu Põhja-Eesti psüühika- ja sõltuvushäiretega noorte ja laste ravi ning rehabilitatsioon. Selle keskuse oluliseks tegevussuunaks peab kujunema ennetus, sõltluse vältimine. See on võimalik, kui koostöös koolide ja linnaosadega abistada käitumis- ja õpiraskustega lapsi nende võimaliku allakäigu lävel. Usun, et uues keskuses kujuneb kindel koostöövõrgustik, mis saab pakkuda tõhusat abi veel enne, kui meie lapsed ja lapselapsed langevad uimasti ja alkoholi küüsi.

Oht kasvavale põlvkonnale, kogu riigi tulevikule on liiga suur, et seda ignoreerida või maha salata. Me kõik peame seda tunnistama, nii lapsevanemad, meedikud, pedagoogid kui ka poliitikud.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.