"Tallinn on vinge koht, sest siin katsetatakse paljusid asju."

Jenni Partanen, Tallinna tehnikaülikooli tulevikulinna professor
Pargid muutuvad aina kaunimaks (0)
19. september 2007

Tallinna parkide ja haljasalade uuendamiseks ja rajamiseks kulub tänavu kokku ligi 60 miljonit krooni. Sellest neljandik kulub pealinna esinduspargi, Kadrioru pargi endise hiilguse taastamiseks.

«Suuri töid tehti ka paljudes teistes parkides. Tänavu rajati Haabersti linnaosas Kakumäe rannaparki terviserada. Kristiines jätkus pika ajalooga Löwenruh pargi ennistamine, kesklinnas alustatakse Kanutiaia purskkaevude ehituse ning Falgi pargi rekonstrueerimisega ning valmis Harju tänava haljasala,» loetles abilinnapea Deniss Boroditš. «Pirital käib Lillepi pargi rekonstrueerimistööde projektdokumentatsiooni ettevalmistamine. Mustamäel jätkasime Parditiigi pargi põhjalikke uuendustöid ning Lasnamäel tegime algust Tondiloo haljasala rajamisega.»

Boroditši sõnul on järgmise aasta üheks suuremaks plaaniks võtta käsile Snelli tiigi ja Toompargi korrastamine. «Jätkame parkide korrastamist ka Põhja-Tallinnas. Kopli kalmistu pargi eeskujul soovime ka Kalamaja pargi korda teha. Leian, et see praegu süngena mõjuv park ei tohi kuuluda narkomaanidele ja joodikutele ega olla tavainimesele ala, kuhu jalga on parem mitte tõsta.

Seetõttu otsustasime Kalamaja pargi taastada ning luua sinna korraliku tänavavalgustuse, kõnniteed ja haljastuse. See peab muutuma paigaks, kus kogu perega aega veeta, mistõttu lastele rajatakse mängulinnak. Uuendustööd algavad kõigi eelduste kohaselt juba 2008. aasta kevadel. Park valmib 2009. aastal.

Plaanime ka Lillepi pargi korrastamist jätkata. Töömahukas tõotab tulla järgmine aasta ka Stroomi puhkealal.»

Kadrioru pargis rajati tänavuse suurima tööna Luigetiigi kõrvale atraktiivne lastepark. Lagunenud basseinide ja selle juurde kuulunud hoonestuse asemele rajatud pargis on 15 atraktsiooni.

Lastepargi kõrval asuvasse, 1930ndatel ehitatud stiilsesse, kaarja sammaskäiguga puithoonesse kolib pärast selle peatset remontimist nukumuuseum. Lastepargis on ka lava etenduste ja kontsertide korraldamiseks ning purskkaev, mille sügavuses peidavad end helendavad kalad.

Lastepargi lähistel, Kadrioru pargi kontori- ja muuseumi­maja taga asuv kehvas seisus puithoone on plaanis taastada ning praegu Kalamajas tegutseva lastemuuseumi kasutusse anda. Kokku investeerib linn tänavu Kadrioru parki ligi 15,5 miljonit krooni.
Traditsiooniliselt võis ka sel suvel Kadrioru pargis tasuta heal tasemel vabaõhukontserte nautida. Suvehooaja lõpetas eelmisel neljapäeval õhtuhämaruses tuhandete tulukeste vilkumise saatel pargi eri paigus antud galakontsert.

Õhtut täitnud kauneid klassikalise muusika helisid ja flamencorütme täiendasid pargi alleedel, lillepeenardes ja treppidel süüdatud 5600 küünalt ning üle 500 tõrviku. Lisaks sai näha slaidiprogrammi tänapäeva ning filmiklippe 1930ndate Kadrioru pargist. Suurejoonelise suvekontsertide lõpuõhtu lõpetas ansambel Jäääär.

Järgmisel aastal tähistab Kadrioru park 290. sünnipäeva. Alates 1990. aastast on Kadriorus taastatud ja uuendatud Luigetiigi ümbrust, rajatud Baltimaade suurim avalik roosiaed, kontsertväljak, Apollo plats, Mere- ja Kaarna allee, Lilleaed jpm.
Menukaks paigaks on kujunenud ka selle aasta algupoolel Luigetiigi kõrval asuvasse vanasse vahimajja rajatud stiilne kohvik.

Kohviku interjöör ning seintel rippuvad vanad gravüürid viivad külastaja Kadrioru pargi algus­aegadesse, väljapeetud on ka ettekandjate riietus.

«Arengukava kohaselt kujuneb Kadrioru pargist atraktiivne parkmuuseum,» ütles Boroditš. «Pargi territooriumil asuvad juba A. H. Tammsaare ja Ed. Vilde majamuuseum, väliskunsti- ja Mikkeli muuseum ning Kumu, peagi lisanduvad Vene muuseum ja lastemuuseum.»

Lisaks parkidele on tähelepanu pööratud ka Tallinna kalmistutele. Siselinna kalmistu matusekohtade arvu suurendatakse Filtri ja Toonela tee vahelise reservmaa ala ärakasutamisega. «Praegu on Siselinna kalmistul probleemideks matusekohtade vähesus ning töötajate kehvad töötingimused,» ütles abilinnapea. Uue projekti järgi tuleb Siselinna kalmistule ligi 240 uut urniboksi, oluliselt lisandub matusekohti ning tuhapuistealasid. Piirdemüür tõstetakse kõrgemaks ning leiab kasutust nimemüürina.
Pidevate rüüstamiste ärahoidmiseks on Siselinna kalmistule korraldatud valve.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.