"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
Raadiku projekt töötab kõigi linlaste huvides (0)
19. september 2007

Koostöös erasektoriga valmib lähiajal suurel hulgal munitsipaalelamispinda. Ehitust vaid linnaeelarvest rahastades kuluks selleks aastaid ning tekiks reaalne oht, et suur osa sundüürnikest ja teistest abivajajatest satuks tänavale. Nn PPP projektide ülesandeks on erasektori raha suunamine avalike huvide teenistusse – praktika, mida mujal maailmas laialdaselt kasutatakse.

OÜ Raadiku Arendus ehitab ja annab 20 aastaks linna kasutusse 1170 korterit, mille linnavalitsus vajajatele üürib. Piisavalt pikk lepinguperiood annab üürilevõtjatele kindlustunde homse ees.

Praegu taotleb linnalt eluruumi ligi 3000 leibkonda, neist rohkem kui pooled on sundüürnikud. Seni oleme suutnud üürile anda kuni 200 korterit aastas. Samas tempos jätkates saaks viimased järjekorras olijad elamispinna alles 15 aasta pärast. Sundüürnike probleemi lahendamine on pandud kohalike omavalitsuste õlule, kuigi probleemi tekitanud ebaõiglase omandireformi käivitas riik.

Omandireformi tulemusena kaotasid paljud võimaluse erastada oma kodu EVPde eest ning inimesed sattusid ebavõrdsesse olukorda. Enamik sai enda kasutuses olnud korteri erastada, kusjuures erastati mitte ainult uutes linnaosades paiknevaid eluasemeid, vaid sageli muutusid erastamise objektideks ka enne sõda ehitatud kortermajad. Ühed muutusid omanikeks, teised jäid üürnikeks, kelle olukord muutunud
õigusruumis on üha ebakindlam, kuna kehtinud lepingud hakkavad lõppema. Sundüürnike hulka sattusid eelkõige eakad, kes pole suutelised vabaturult elamispinda hankima.

Lisaks sundüürnikele saavad tänu koostööle erasektoriga soodsa üüripinna ka noored pered, lastekodukasvandikud ja teised, kellele korteri turuhinnaga ostmine või üürimine üle jõu käib.

Raadiku kvartali elamuala haljastatakse ja sinna rajatakse mänguväljakud. Pärast majade valmimist ja linna kasutusse andmist tagab lepingupartner hoonete haldamise, heakorra ja tehnohoolduse. Needki jooksvad kulud on arvestatud rendihinna sisse.

Projekti vajalikkust suudavad tõepäraselt hinnata sajad sundüürnikud, keda ähvardab tagastatud majas asuvast üürikorterist välja tõstmine, mitte volikogu opositsioonipoliitikud, kes ehk toimuvat südames mõistes ja heaks kiites peavad kõnepulti tõustes lähtuma erakondlikust positsioonist.

Tegemist ei ole esimese PPP projektiga munitsipaalkorterite ehitamisel. Skanska EMV annab Tallinna linnaga sõlmitud lepingu kohaselt sundüürnike ja teiste munitsipaalelamispinna vajajate majutamiseks linna kasutusse osa Loopealse asumisse rajatava elamurajooni majadest.

Lisades Raadikul valmivatele korteritele sealsed 680 korterit, saab erasektoriga koostöös kahe aastaga lahendatud ligi 2000 abivajaja eluasemeprobleem. Ometi jääb munitsipaalkorterite vajadus püsima ka pärast nende kahe arenduse valmimist.
Alates 2001. aastast on linnalt korteri saanud kokku 1348 sundüürnikku, ent 1542 leibkonda ootab paraku ikka veel elamispinda.

Raadiku projektis on ehituse ruutmeetri hind viidud 13 500 kroonile. Kogemus on näidanud, et vähempakkumise korras munitsipaalelamuid üksikobjektidena ehitades sellise hinnaga toime ei tule. Vaid mahukas tervikarendus suudab ehitushinnad langetada sellisele tasemele.

Avaliku ja erasektori koostööd peetakse mujal maailmas loomulikuks ning neis kavalate äriskeemide nägemine viitab süüdistajate ebakompetentsusele. Võime oponentidele julgelt silma vaadates kinnitada, et Raadiku projekt teenib eelkõige linlaste, mitte arendaja huve. Tegemist on Tallinnale kasuliku lepinguga.

Sundüürnike ja noorte perede elamispinna probleemi lahendamine on praeguse linnavalitsuse üheks prioriteediks ning seda eesmärki täidab ka Raadiku projekt.
Raadiku Arenduse AS tegi korterite rendile andmiseks soodsaima pakkumise ning läbirääkimiste käigus kauplesime tingimused linnale veelgi vastuvõetavamaks. Ka pikem rendiperiood on kasulikum just linnale, sest annab korterite üürijaile kindlustunde ega pane linnale kohustust juba kümne aasta pärast asenduspindu otsida.

Lisaks rendiperioodi pikendamisele jõudsime arendajaga kokkuleppele, et rendi iga-aastane suurenemine ei sõltu tarbijahinna indeksist, vaid on aastate lõikes sellest väiksem.

Juhiksin tähelepanu ka asjaolule, et kinnisvara kasutusse võtmine on linnavolikogu pädevuses, seega otsustas renditähtaja pikendamise kümnelt aastalt kahekümnele linnavolikogu – kõigi tallinlaste esindusorgan.

Sundüürnike eluaseme küsimus on kriitiline ja muutub lähiajal aina keerulisemaks. Üle 600 tagastatud eluruumi üürniku leibkonna on arvel kolmteist ja enam aastat. 2008. aastal täitub 13 aastat korteriootust veel 518 leibkonnal. Seega on Tallinnas peagi üle tuhande sundüürnike leibkonna, kellele võidakse kohaldada võlaõigusseaduse sätteid, mis võimaldavad omanikul üürilepingu märksa lihtsamalt üles öelda.

Koostööprojektid erasektoriga ennetavad sotsiaalseid katastroofe. Linnavalitsus lähtub euroopalikest solidaarsuspõhimõtetest ning ka tulisematel PPP projektide vastastel tuleb tunnistada, et Euroopa Liidu ühe pealinna juhtidelt oodatakse just sellist käitumist. Vältides sotsiaalsete pingekollete tekkimist, seisame kõigi linlaste heaolu eest. Raadiku projekt töötab nende huvides, kes soovivad elada stabiilses linnas.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.