"Tallinn on vinge koht, sest siin katsetatakse paljusid asju."

Jenni Partanen, Tallinna tehnikaülikooli tulevikulinna professor
Euroopa pealinnad soovivad suuremat riiklikku toetust (0)
10. oktoober 2007

Euroopa Liidu Pealinnade Liidu aastakonverentsil osalenud linnade esindajad allkirjastasid ühisdeklaratsiooni, milles rõhutavad pealinna rolli üleriigiliste funktsioonide täitmisel ning nõuavad riikide valitsustelt sellega arvestamist.

«Euroopa Liidu riikide pealinnad on enamat kui nende riikide valitsuste resideerimise kohad. Pealinnad on Euroopa kultuuri- ja majanduskeskused, identiteedi kandjad,» rõhutatakse ühisdeklaratsioonis.

Riigi kui terviku rahvusvaheline konkurentsivõime sõltub selle pealinna arengust, kuna pealinn on tavapäraselt riigi innovatsioonikeskus, majanduskasvu mootor ning suurim tuluallikas.

Võrreldes teiste kohalike omavalitsustega on pealinnadel palju mitmekülgsemad poliitilised, majanduslikud ja kultuurilised funktsioonid. Tulenevalt pealinna seisusest kannavad nad tihti ebaproportsionaalseid kulutusi ning vastutust.

Pealinna funktsioonide täitmine nõuab spetsiaalset infrastruktuuri, nt ühistranspordi, sotsiaalteenuste, prügi- ja veevärgi haldamise, rahvatervishoiu, haridussüsteemi, vaba aja veetmise ja avalike teenuste vallas.

Seda kõike arvesse võttes peab nii seadusandlikult kui rahaliselt pealinnadel võimaldama neid pikaajalisi globaalseid ülesandeid täita ning seda peab arvestama riigi linnapoliitikas ning maksutulude jaotamisel.

Pealinnade esindajate hinnangul peab riigi valitsus nende üleriigilise tähtsusega pealinnafunktsioonide täitmist, sh pealinna infrastruktuuri väljaehitamist ja haldamist, finantseerima, kaasates selleks ka Euroopa Liidu struktuurifondide raha. Linnaruumi tasakaalustatud arenguks ning kodanike huvides võetud ühiskondlik-majanduslike ülesannete täitmiseks peab pealinnas olema piisav hulk munitsipaalmaad.

Pealinna ja riigi suhted peaksid olema reguleeritud seadusega või koostöölepinguga, mis annaks pealinnale pikaajalise majandusliku garantii, tagades pealinna säästva arengu ning riikliku tähtsusega funktsioonide kulude katmise.

Globaliseeruvas maailmas sõltub pealinna konkurentsivõime suuresti ühiskondlik-majanduslikust ja keskkonnaalasest koostööst pealinna ja teda ümbritsevate kohalike omavalitsuste vahel, see eeldab koostöövõrgustikke pealinnaregioonis. Riikides, kus pealinn asub riigipiiri lähedal, tähendab see ka piiriülest koostööd. Seda koostööd peaksid võimaluste piires edendama ka nende riikide valitsused.

Tallinna linnapea Edgar Savisaar rõhutas pealinnade tähtsust riigi arengus. «Pealinnad on riikide arengu mootorid. Kui räägime riikide konkurentsivõimest, siis otsustavaks on faktor, kuivõrd konkurentsivõimelised on nende arengumootorid,» lausus linnapea oma ettekandes.

«Kui kohtusin hiljuti oma kolleegidega Riia ja Vilniuse linnapeadega, siis olime kõik päri, et peamisteks probleemideks meie linnadel on eelarve, lähiajaloost tuleneva taustaga omandiküsimused ning riigi- ja linnaeelarve vahekord,» ütles Savisaar.

Berliini linnapea Harald Wolfi sõnul on suhted föderaalvõimu ja Berliini kui pealinna vahel küll keerulised, kuid sõbralikud. «Linna ja riigi vaheliste suhete kompleks on keeruline,» nentis Wolf. Tema sõnul on Berliin kirjutatud riigi põhiseadusesse kui pealinn ning föderaalvalitsus on hakanud eraldama Berliinile raha pealinna funktsioonide täitmiseks. Berliini profiil õnnestus riigi majandus- ja tõmbekeskuseks ümber kujundada alles pärast Berliini müüri langemist ja linna saamist ühinenud Saksamaa pealinnaks.

Aastakonverentsi ühe peaesineja, Tallinna Tehnikaülikoolis teadmisi jagava professor Wolfgang Drechsleri sõnul on üks olulisi küsimusi suurlinna struktuur. Edukamad on linnaosadeks jagatud suurlinnad, mille elanikud samastavad end kodulinnaosaga. Linnaelanik on Drechsleri sõnul õnnelik arenevas linnas, kus on võimalik tegutseda ja lõbutseda. Täiuslik linn on arenev linn – seega, ehitusplatsides linnapildis pole midagi halba.

Euroopa Liidu Pealinnade Liidu (UCEU – Union of Capitals of the European Union) aastakonverentsi teemaks oli «Pealinna roll riigis ja koostöö lähiümbrusega».
Tallinnas Mustpeade majas 28. septembril toimunud aastakonverentsil osalesid 20 linna, sh Berliini, Pariisi, Madridi, Brüsseli, Varssavi, Stockholmi jt esindajad. Seekordne UCEU aastakonverents ja peaassamblee toimusid Tallinnas, sest sel aastal on Tallinn UCEU eesistujaks.

Järgmiseks aastaks valiti UCEU eesistujaks Dublin.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.