Oktoobri algul avas uksed värskelt renoveeritud Kelmiküla lasteaed, kus üheksa õpetaja käe all õpib nüüd 76 mudilast.

Tallinna linnavolikogu esimees Toomas Vitsut märkis Kelmiküla lasteaia avamisel, et lasteaial on täita suur roll tulevaste kodanike kasvatamisel. «Endise pedagoogina pean oluliseks võimaldada igale lapsele koht lasteaias,» ütles Vitsut. «Lisaks ilusale soojale toale, kuhu vanemad saavad oma lapse päevaks jätta, annab lasteaed väikestele inimestele esimesed kogemused koostööst, teistega arvestamisest ning suhtlemisest.»

Linnapea Edgar Savisaare sõnul on elukestva õppe strateegia kohaselt alusharidus hariduse tähtsaim osa, nii-öelda vundament edasisele. «Soovin pedagoogidele, et seda vastutusrikast tööd tehes jääks silm ikka särama ja leiduks hea sõna ka nende väikeste kelmide jaoks, kes vahel koerustükkidega liialdama kipuvad,» ütles linnapea.

Renoveerimistööde käigus uuendati täielikult lasteaia vana hoone ja selle kõrvale kerkis juurdeehitis muusika- ja võimlemissaali ning köögi tarvis. Kui varem oli majal kaks korrust, siis nüüd on kolm – suure teraskarkassi peale ehitati viilkatusealune.

Igal rühmal on omad mängu-, magamis-, riietus- ja tualettruumid, õuealal on mängumajad ja mänguväljakud. Olemas on ka kõik vajalikud ruumid personali jaoks. Kogu sisustus on uus ja tänapäevane. Uusima renoveeritud lasteaia ehituse investeeringute kogumaht oli 25 miljonit krooni. Kolm aia- ja üks sõimerühm komplekteeriti Tallinna lasteaedades järjekordades olevatest lastest.

Kelmiküla lasteaia hoone oli ka omal ajal ehitatud lasteaiaks, mis aga 1987. aastal laste vähesuse tõttu suleti. Hiljem on hoones asunud Põhja-Tallinna valitsuse raamatupidamine ja seejärel on ruume üüritud firmadele.

Lasteaiahoone projekt koostati eelmisel aastal, nurgakivi pandi tänavu 21. veebruaril. Ehitustööd tegi AS Telor Ehitused. 

Kelmiküla lasteaia renoveerimine ja taasavamine on reaalne samm möödunud aasta lõpus valminud programmi «Lasteaiakoht igale lapsele» elluviimisel. Eesmärgiks on, et iga Tallinna elanik saaks oma eelkooliealisele lapsele soovi korral lasteaiakoha. Sel sügisel on Tallinnas lisaks Kelmiküla lasteaiale avatud veel 27 uut rühma, sealhulgas 17 sõime- ja 10 aiarühma – ühtekokku on juurde loodud ligi 550 lasteaiakohta.

«Olukord on selline, et pealinnas jätkuva sündide kasvu korral lasteaedades lähiaastatel piisavalt kohti ei jätku,» nentis abilinnapea Kaia Jäppinen. «Lisaks avatud Kelmiküla lasteaiale alustas linn tänavu veel mitme uue lasteaia projekteerimisega. Meriväljale planeeritud kuuerühmalise lasteaia ehitust tahame alustada tuleva aasta aprillis-mais. Käimas on ka Pirita-Kose lasteaia projekteerimine ning Nõmmele veel ühe lasteaia kavandamine.»

Kesklinnas on algatatud detailplaneering ühe uue lasteaia ehitamiseks ning Kadrioru lasteaia renoveerimiseks ja laiendamiseks. Juba järgmise aasta sügiseks on plaanis ühe rühma tarvis renoveerida Rõõmutarekese lasteaia (Toom-Kuninga 13a) kinnistul paiknev hoone.

Statistika järgi on Tallinnas viimasel kolmel aastal sündimus tõusnud. Lapsevanemad panevad oma lapse lasteaiakoha ootele enamasti kohe pärast sündi. Lasteaias käib enamik kolme- kuni kuueaastastest pealinna lastest. Tervikuna on Tallinna lasteaedades vabu kohti, kuid need võivad olla piirkondades, mis järjekorras olijale ei sobi. Nii oodatakse kohta soovitud lasteaias ning paljud kasutavad seni, kuni soovitud lasteaias koht vabaneb, alternatiivseid lapsehoiuvõimalusi.