"Riigid, kes täna on vaktsineerimise edetabelites kõrgel kohal, on teinud inimestele hästi lihtsaks sõna otseses mõttes “vaktsiini otsa komistamise”, et inimene ei pea oma tavapärastelt radadelt üldse kõrvale astuma, selleks, et oma vaktsiinisüst kätte saada."

Kersti Kaljulaid, president
Integratsiooni kidurad viljad (0)
24. oktoober 2007

Tallinnas Mustpeade majas toimus 12. oktoobril kolmas kodurahu foorum. Foorumi eesmärk oli arendada suhteid eri kogukondade vahel, analüüsida Eesti integratsioonipoliitikaga seotud probleeme, selle poliitika puudujääke ja võimalikke suundumusi ning kodurahu programmi koostamist.

Kodurahu foorum kutsuti esimest korda kokku tänavu 4. mail, vahetult pärast 26.–27. aprilli rahutusi Tallinnas. Pärast 2. juulil toimunud teist foorumit moodustati viis kodurahuprogrammiga tegelevat töögruppi. Töögruppide tegevusalad olid järgmised: võrdõiguslikkus ja seadusandlus, vene noorte tulevik Eestis ja heatasemelise hariduse võimalus, ühisosa otsingud venelaste ja eestlaste kultuurielus, olemasoleva integratsioonipoliitika plussid ja miinused, info ja meedia.

Kolmandal foorumil esinesid Iiris Pettai ettekandega «Rahvussuhted ja tulevikuperspektiiv Eesti integratsioonis» ja Tallinna abilinnapea Kaija Jäppinen ettekandega «Integratsiooni perspektiivid Tallinnas».

Oma esinemises puudutas Jäppinen mitmeid valupunkte, nagu näiteks rahvuslikust kuuluvusest tingitud sallimatus (nagu näitas sotsioloogiline uurimus, kinnitab 63% Tallinna eestlastest ja 33% Tallinnas elava rahvusvähemuse esindajatest, et nad väldivad teadlikult elamist piirkondades, kus domineerib teiskeelne elanikkond), rahulolematus riigi poliitikaga (seda väljendab iga kolmas eestlane ja 3/4 vene keelt kõnelevast elanikkonnast), hirm aprillisündmuste kordumise ees (65% Tallinna eestlastest ja 36% venekeelsest elanikkonnast kardavad uut pronksiööd).

Jäppinen rõhutas, et Tallinn riskib kaotada venekeelse nooruse – vaid iga kuues vene keelt kõnelev noor pealinlane kavatseb oma tuleviku Eestiga siduda. «Selline olukord rõõmustab kahtlemata rahvusradikaale,» ütles Tallinna linnapea Edgar Savisaar. Savisaar avaldas kahtlust, kas meie riik oleks saavutanud iseseisvuse, kui 1990. aastate algul kogu venekeelne elanikkond oleks ühinenud Interliikumisega. «Just nimelt venekeelse kogukonna toetus ja neutraliteet aitasid meil vabaduse taastada. Nüüd aga on võetud vastu integratsiooniprogramm Euroopale ettenäitamiseks, tegelikult aga viiakse riigisiseselt ellu pigem isolatsionistlikku poliitikat,» ütles Savisaar.

Foorumi teises pooles rääkisid oma töö tulemustest, järeldustest ja ettepanekutest töögruppide esindajad. Foorumi järgmine ülesanne on võtta töögruppide tulemused üldistatult kokku ning töötada välja mehhanism esile kerkinud ettepanekute elluviimiseks. Kolmanda foorumi materjalid avaldatakse internetis Tallinna linna koduleheküljel.

Ettepanekuid
Integratsioonipoliitika plussid ja miinused

• Tallinna integratsiooniprogramm peab olema diferentseeritud adressaatidest lähtuvalt. Selgelt eraldatud peavad olema vähemalt mõned sotsiaalvanuselised grupid: noored (kooliõpilased, tudengid), vanad inimesed (pensionärid) ja invaliidid, aktiivses tööeas inimesed (töötud välja arvatud) ja asotsiaalid.
• Võttes arvesse Tallinna ajaloolisi traditsioone ja kaasaja nõudeid, valmistada ette programm «Tallinn kui integratsioonilise paljukeelsuse linn». Selle mõte oleks, et mõne aasta pärast valdaks iga aktiivses eas tallinlane vähemalt kolme keelt: eesti, vene ja inglise või saksa keelt.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.