“Elus ja maadluses ei tule midagi lihtsalt, tööd peab tegema.”

Epp Mäe, maadleja
Koolilaps vajab täisväärtuslikku toitu (0)
24. oktoober 2007

Meie toitumusharjumused saavad alguse lapsepõlvest, seega ebapiisav või ebatervislik toitumine võib avaldada mõju meie tervisele kogu ülejäänud elus.

Koolides läbi viidud uuringud ja küsitlused on näidanud, et kaks kolmandikku koolilastest toitub ebatervislikult. Arvestades, et umbes kolmandik lastest ei söö enne kooli üldse ning umbes pooled ei söö sooja toitu ka pärast kooli, langeb koolitoitlustusele väga vastutusrikas osa areneva ning kasvava lapse päevasest toitumisest. Koolide ja õpetajate üheks olulisemaks eesmärgiks on, et lapsed üldse koolitoitu sööksid.

Toitumisharjumused on ju lastel erinevad ning vastavalt
eale võivad ka eelistused ja maitsed muutuda, vanemaks saades eneseteadlikkus kasvab jne. Sellepärast peab koolitoit olema valgu- ja süsivesikurikas, samuti täitma mikrotoitainete – vitamiinide ja mineraalainete – vajaduse, teisisõnu peab koolitoit olema tasakaalustatud ja tervislik.

2005. aastal käivitus mu eestvedamisel pealinnas koolipiima projekt, mille käigus paigaldasime kõikidesse koolidesse piimaautomaadid, et lapsed saaksid klaasi piima päevas ning seega ka osa valkude vajadusest, mis on oluline kasvavale organismile. Teeb heameelt, et see projekt töötab edukalt siiani ja koolilapsed on selle väga hästi vastu võtnud.

Selleks, et koolitoit oleks tervislik, peavad riik ning kohalik omavalitsus tegema kõik endast sõltuva. Eelkõige just laste tervisele mõeldes maksab praegu 1.–9. klassi Tallinna õpilastele toidu kinni riik ja linn – riik kümme ja linn neli krooni. Keskkooliõpilaste koolilõuna eest peavad maksma nende vanemad.

On ilmselge, et 1999. aastast kehtestatud koolilõuna piirhind 14 krooni on ajast maha jäänud ja sellega ei ole võimalik pakkuda nõuetekohast koolitoitu. Ainuüksi toorainete hinnad on selle aja jooksul mitukümmend protsenti tõusnud, rääkimata kommunaalteenuste jt hindadest. Me kõik näeme poes käies, et ainuüksi poole aastaga on toiduainete hinnad kiiresti ülesmäge läinud. Ka palgad on vahepeal kõvasti kosunud. Ja mis puudutab õpilaste tervist ja heaolu, siis selles küsimuses ei tohiks kokkuhoiule minna, sest õpilasele on kasvamiseks ja õppimiseks vaja mitmekesist ning vitamiinirikast toitu.

Kõike seda arvesse võttes on Tallinn otsustanud tõsta novembrist õpilase päevase toidukorra maksumust nelja krooni võrra ehk 18 kroonile. Linna otsus tõsta koolitoidu maksumust nelja krooni võrra parandab kindlasti toitlustajate olukorda ja aitab koolitoidu kvaliteeti tõsta, kuid see on üksnes leevendus kevad-suvisele hinnatõusule.

Kui arvestada jätkuvat hinnatõusu, võib kindlalt väita, et mitmekesise koolitoidu tagamiseks ei piisa üsna varsti ka sellest summast. Seetõttu ootame ka riigipoolse panuse suurendamist. Koostöös peitub jõud ning loodetavasti koostöös riigiga suudame parandada ka koolitoidu kvaliteeti ja kvantiteeti. Tallinn tegi juba omalt poolt esimese sammu, nüüd jääme ootama, et ka riik astuks järgmise sammu ja suurendaks oma osa koolitoidu maksumuse katmisel.

Tänavu septembris viidi pealinna koolides läbi uuring koolitoitlustamise hetkeolukorrast. Tähelepanekuid ja ettepanekuid oli väga erinevaid, alates toitlustamise korraldamisest kuni toidu kvaliteedini. Toitlustamisega kaasnevate olmeprobleemide lahendamisel saame kohe palju ära teha – näiteks tagada koolisööklates puhtuse ja hügieeni. Ilmselt tuleb kriitilise pilguga üle vaadata ka söögivahetundide pikkused, sest korraliku toitumise eelduseks on võimalik söömiseks kulutatav aeg.

Hoopis teine asi on aga toidu kvaliteet ja seda ei saa loomulikult tagada piisava rahata. Seepärast tahan uskuda ja loota, et järgmise aasta riigieelarve aitab ka koolitoitu priskemaks ja maitsvamaks küpsetada.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.