"Riigid, kes täna on vaktsineerimise edetabelites kõrgel kohal, on teinud inimestele hästi lihtsaks sõna otseses mõttes “vaktsiini otsa komistamise”, et inimene ei pea oma tavapärastelt radadelt üldse kõrvale astuma, selleks, et oma vaktsiinisüst kätte saada."

Kersti Kaljulaid, president
Elu kultuurses linnas (0)
07. november 2007

Tallinn ei saa küll kunagi valmis, aga kultuurseks linnaks ja Euroopa kultuuripealinnaks saab ta ükskord niikuinii.

Aastal 2011 võõrustavad kõik tallinlased nii isiklikke kui linna külalisi Euroopa kultuuripealinnas. Eks kodulinnaga ole nagu oma kodugagi, et küllatulnuile soovitakse pakkuda ikka parimat – peame siis silmas üldist puhtust, huvitavat ajaviidet või ka häid inimestevahelisi suhteid. Kõige selle saavutamiseks ja kinnistamiseks Tallinnas on meil aega vaid kolm aastat.

Õnneks ei tule alustada tühjalt kohalt, sest kahe viimase aasta jooksul linnatüüri juures olnud Keskerakond on tööd teinud just eelöeldu nimel ja pikaajalisi eesmärke silmas pidades. See viimane tundub eriti oluline, sest Tallinna räsinud sagedased võimuvahetused pole lubanud kestvale arengule keskenduda.

Nii kaugemasse tulevikku vaadates kui ka tänast linna arendades tunduvad esmatähtsad inimesed. Nii need, kes meie linnas elavad, kui ka need, kes seda külastavad. On meie kõigi huvides, et iga linlane tunneks end siin turvaliselt, saaks haridust ja oma andeid arendada, leiaks meelepärast tööd ja head teenistust.

Need tulevased linlased, keda peetakse ennekõike silmas paljude tänaste otsuste tegemisel, on enamasti veel sellises eas, et ei suuda ise enda eest seista ega saa ka oma tahet valimistel väljendada. Lastele mõeldes on linnavõim võtnud ette sünnitoetused, lasteaiakohtade ja mänguväljakute rajamise, tasuta lõunatoidu ja koolimajade ajakohaseks muutmise. Aga ka uudsete linnatranspordi lahenduste eest, mille üle alles arutleme, ütlevad aitäh alles järgmised põlved, mitte veel järgmistel valimistel osalejad.

Lisaks niisugustele peaaegu käega katsutavatele asjadele leidub linnas ka palju sellist, mida ei ole näha, aga mis ometi on oluline. Näiteks on meie seas elavad loomeinimesed kuidagi teenimatult varju jäänud. Eelmise riigikorra ajal anti aunimetusi ja eripensione (mis, muide, võiksid rahva armastatud kunstnikele ka tänapäeval osaks langeda), kuid nüüd me isegi ei tunne sageli oma tunnustatumaid loojaid – enne kui neist hakkab rääkima rahvusvaheline üldsus. Kuna mulle tundus, et vähemalt kodulinnas võiks meie suurvaimude nimed rohkem kõlada, algatasime «Sünnipäevamuusika» nime all tänukontsertide sarja juubilaridest heliloojatele. Kindlasti saame tunnustada loovisikuid ka teistest valdkondadest.

Samas võib mõni mõtlematu tegu ka kohaliku võimu jõupingutused nurjata, nagu ilmekalt tõestas aprillikriis. Selle tulemusel ei kannatanud mitte ainult Eesti maine ja majandus, vaid pettusid ka väga paljud inimesed. Eriti murelikuks teeb see, et pettunute seas on hulgaliselt noori. Nagu näitas Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi suvel läbi viidud küsitlus, võime hakata peatselt noori tallinlasi kaotama, sest peaaegu iga viies alla 29-aastane inimene soovib tulevikus siit lahkuda välismaale. Pooled noored aga seovad oma elu- ja tööplaanid vähemalt osaliselt välismaaga.

Tahame, et iga tallinlane tunneks end oma linnas nagu kodus. Aga nagu öeldud, tahame ka oma linna külalistele pakkuda parimat. Seda ei tee kindlasti oma riigis pettunud inimesed. Sama eelviidatud küsitlus näitas muu hulgas, mida rahvas ootab: 93% Tallinnas elavate rahvusvähemuste esindajatest ja kolmveerand siinsetest eestlastest pidas oluliseks aktiivset tegutsemist eri rahvuste suhete parandamiseks.

See on taas valdkond, mida oleme oma linnas tähtsustanud, sel eesmärgil käivitasime Kodurahu foorumid ja algatasime vastava tegevuskava koostamise. Euroopa kultuuripealinnas ei saa eri kogukonnad pidada omavahelist kultuurisõda. Jäädes eestlasteks, aga ka eestivenelasteks, -ukrainlasteks jt, peame suutma saada ka eurooplasteks, kes aktsepteerivad meie maailmajaos üldiselt tunnustatud väärtusi.
Tänavu suvel jäi Tallinna ja tervet Eestit külastanud välisturistide arv selgelt alla mullusele. Siin on taas aprillisündmuste mõju, mis võib kuvandina kinnistudes rikkuda ka aastaks 2011 kavandatavaid ettevõtmisi. Jäänud kolme aasta jooksul peame seega suutma muuta mitmeid asju: linlaste eneseteadvust, meie kohta levivat kuvandit ja mõistagi ka linna ennast.

Peatselt toimuv Tallinna visioonikonverents on viies omataoline. Oleme neil aruteludel keskendunud kodulinna arengule, heade stsenaariumide kõrval võtnud arvesse ka kehvemaid. Tänavune konverents keskendub pealkirja all «Ääretu Tallinn?» linnastu ja mõjupiirkonna teemale. Küsimärk on pealkirjas seepärast, et otsime muu hulgas vastust küsimusele, kas linnal on üldse fikseeritavad ääred, mida saab ja tuleb ka reaalsuses arvestada. Vastusest sõltuvalt tuleks ka edaspidiseid valikuid teha.

Lisaks peame plaani tõsta Tallinn Põhjamaade arvestatavaks finantskeskuseks, kasutades meie potentsiaali. Sellele ideele sain tuge mõne aja eest Londonis ja Tokyos käies. Üht-teist konkreetset on juba kavandamisel ja loodan, et tulemustest saab linnarahvas peatselt mitte ainult teada, vaid ka kasu.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.